KOV-i valimised: on võitjaid, on kaotajaid (12)

KOV valimised on võitjaid, on kaotajaid20. oktoober 2013 on minevik. Teada on, kes ja milliste jõududega omavalitsusi järgmisel neljal aastal valitsevad. Kohaliku poliitiku ja poliitikahuvilisena teen väikese ülevaate, kuidas meie maakonnas minu arvates sel korral läks, kes on võitjad, kes kaotajad.

Kindlalt saab väita seda, et seekord tegid tõsiselt ilma valimisliidud. Mäletan, see oli vist Juhan Partsi valitsuse ajal, kui riigi tasandil algatati seaduseelnõu, mis oleks kohalikel valimistel valimisliidud keelustanud. Tolleaegsed võimumehed leidsid nimelt, et iga inimene, kes soovib kohalikus poliitikas osaleda, peab end kohe kindlasti ära “värvima”. Kes sellega kaasa minna ei soovi, jäägu pealtvaatajaks. Õnneks nii siiski ei läinud ja peab tõdema, et mõelgu suured poliitikud, mida tahes, kohapeal loeb eelkõige inimene, kellest loodetakse, et just tema valituks osutumise korral on kohalikul arengul jumet.

Valimisliidud võidutsesid üheksas vallas

Valimisliidud võtsid võidukarika üheksas omavalitsuses, vaatamata sellele, kas nende rivaalid olid siis erakonnad, teised valimisliidud või üksikkandidaadid. Seega juhitakse kohalikku elu partei valvsa pilguta Kihelkonnal, Laimjalas, Lümandas, Mustjalas, Ruhnus, Torgus, Valjalas, Leisis ja Salmel. Neis kõigis jäävad paika ka senised vallavanemad. Kui vaadata, kes valimisliitudes kandideerisid, siis võib leida jälgi nii praegustest kui ka endistest erakondade liikmetest. Enamik valimisliitlasi ei ole end siiski erakondlikult määratlenud.

Omamoodi fenomen tekkis Ruhnus, kus ainukesena maakonnas pääses volikogusse üksikkandidaat ja seda veel oma valla häälterekordiga. Seal osutus mees ka võimujagamisel kaalukeeleks.

Valimisliidu ja erakonna koostöös peavad järgmisel neljal aastal hakkama saama Kaarma ja Orissaare vald. Kaarmal on see koostöö juba pikaajalisem, Orissaares peab pildi selginemiseks koostööd rohkem harjutama.

Ei mäletagi aegu, et Muhus oleks keegi teine peale isamaaliste jõudude ohje oma käes hoidnud. Ka seekord võttis IRL 13 volikogukohast 10. Tulemus igati tubli! Kas seda mõjutab asjaolu, et Muhus elab üks laulva revolutsiooni suurkujudest Ivo Linna, kelle esitatud isamaalisi laule teatakse peast? Selge on see, et ega sellest üksi piisaks, kui isamaaliselt meelestatud vallajuhid poleks aastaid valla juhtimisel tublit tööd teinud.

Nende valimiste üllataja Saare maakonnas on kindlasti Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Oma senisele valitsemisalale Pihtlale lisasid nad Pöide valla ja Kuressaare linna. Seega võib öelda, et elanike arvu poolest valitsevad sotsid enamat kui poolt maakonda. Veel üks huvitav fakt: soliidse häältesaagi noppisid oma nimekirja eesotsas isa ja poeg. Üks maal, teine linnas. Ei julge küll just oma mütsi sööma hakata, ent olen kindel, et samad mehed oleksid teinud suurepärase tulemuse ka siis, kui nad kuuluksid mõnda teise erakonda. Lõppeva aasta valimised tõestasid veel kord, et kohalikel valimistel mängib väga suurt rolli kandideeriv persoon. Sellest sõltub kogu nimekirja edu.

Kindlalt jätkab Reformierakonna ainujuhtimisel vaid Kärla vald. Ehkki kõik sellest nimekirjast volikogusse saanud inimesed ei ole erakonna liikmed, tehakse omavahel head koostööd. Meeskonnal on ühine nägemus, kuidas valda juhtida ja millised probleemid lähiaastatel lahendust vajavad. Ka Kaarma vallas jätkab Reformierakonna eestvedamisel juba mitmeid koosseise valitsenud koalitsioon.

Eelmistel valimistel komeedina Reformierakonna taevasse tõusnud Orissaare on aga päris maatasa tehtud. Mis seal kandis viltu läks, peaks asjaomastel nüüd olema aega järele mõelda. Isegi oma senise koostööpartneri IRL-iga koos on nad vähemuses. Milliseks selles vallas koostöö kujuneb, saame peagi näha.

Suurim kaotus Kuressaare “langemine”

Reformierakonnale on suurim kaotus Kuressaare “langemine”. Kui kauaks suurte kogemustega linnavalitsejad opositsiooni jäävad, seda näitab aeg. On kõlanud ka hääli, et Reformierakond kaasatakse sotside-isamaalaste koalitsiooni mõne väiksema rolliga, ent kas see pakkumine ka vastu võetakse, peaks varsti selguma.

Vabariigis tervikuna hiilanud Keskerakonna kohta võib öelda, et Saare maakonna võimukaardilt on see seltskond kadunud. Eesti suurim partei võttis Saare maakonna omavalitsuste volikogudes kokku vaid kaheksa mandaati. Siinsetel Keskerakonna juhtidel on nüüd aeg tuua metsast vitsad ja veel enne urvaplaastriga “maiustamist” peaksid nad võtma veidi aega ja peegli ees seisatama.

Valimiskampaania oli tasakaalukas. Võrreldes pealinnas toimuvaga meil enne valimisi suuri lindilõikamisi polnud, samuti ei lennanud saarte sinitaevas plakatitega minikoptereid ega valmistatud vahtplastist “ahjualuseid”.
Saarlane on iseloomult asjalik ega tee tühja kära. Meedias helisesid valdadest enam Lümanda ja Orissaare. Ühes tõi see suurvõidu senistele valitsejatele ja viis põrmu käratekitajad, teises oli vastupidi. Ka linnas andis tooni valimiskampaania, mis tundus olevat rohkem seda laadi, et valida tuleks kedagi teist, mitte Reformierakonda. Ei saa ju öelda, et linnas midagi halvasti oleks, aga küllap mängis rolli see, et senised valitsejad olid võimul olnud alates 1996. aastast.

Saare maakond hiilgab stabiilsusega, enamasti jätkavad senised juhid. Aga peksupoisi seisuses oleme kindlasti oma ülimadala valimisaktiivsusega. Võib küll öelda, et keegi peab ju ka punast laternat hoidma, ent miks need alati just saarlased peavad olema? Vabandusi ei anna e-ajastul ka see, et väga palju inimesi käib kusagil kaugemal tööl. On see nüüd saarlaslik ükskõiksus või lihtsalt mugavus, selle üle on aega mõtiskleda järgmised neli aastat.
Üllatus oli veel see, et meil oli niipalju nullimehi. Isik, kes kandideerib ja ka ise endale häält ei anna, tundub olevat valimisnimekirja vastutahtmist sattunud. Silma torkas veel asjaolu, et liidrid kogusid pea kõikjal suure isikliku häältesaagi. Ega ei kujutakski enam ette, et kusagil tõstetakse nimekirja tagantotsast kümmekonna hääle saaja volikogu esimeheks või vallavanemaks.

Millised protsessid meid ees ootavad ja kas me saame 2017. aastal valida ühte suurt volikogu, selles ei ole ma enam kindel. Juhul kui riik jätkab oma joru vabatahtlikust liitumisest.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 779 korda, sh täna 1)