Veevärk lõpetab biojäätmete vastuvõtu (9)

Kullimäe reoveepuhastusjaamas lõpetatakse tuleva aasta aprillist biolagunevate jäätmete vastuvõtmine. Põhjuseks nende vähesus ja olmeprügi suur osakaal.

Palju on varem kirjutatud, kuidas Kullimäe reoveepuhastusjaamas ollakse kimpus biolagunevate jäätmetega, mille hulgast võib leida näiteks saapaid või kohvikeetja. Ettevõtmine, millest tõusis rohkem tüli kui kasu, lõpetatakse AS-i Kuressaare Veevärk nõukogu otsusega aprillist.

Biolagunevate jäätmete kogused, mida Kullimäel käideldi, on püsinud üsna ühesugused, näidates vaid väikest kasvu. Aastal 2011 oli neid 156 tonni, 2012. aastal 172 tonni ja 2013. aastal 175 tonni.

Tõus ei ole siiski tingitud sellest, et inimesed rohkem biolagunevaid jäätmeid toodavad, vaid hoopis sellest, et aina rohkem visatakse biolagunevate jäätmete hulka olmeprügi. Praeguseks on selle maht saavutanud juba 50% piiri. Ehk siis Kuressaare Veevärk saab kogu aeg poolega petta.

Aktsiaseltsi juhatuse liige Aivar Sõrm tõdes Kuressaare linnavalitsust otsusest teavitades, et nende hinnangul on kodanikud hakanud olmeprügi biolagunevate jäätmete sekka panema, kuna viimase äraveo hind on odavam.

Biolagunevate jäätmete töötlus Kullimäel oli mõeldud kui lisaväärtuslik element gaasi/elektritootmisel, mille peamine tooraine on reovee jääkmuda. Kui tootmise planeerimisel plusse ja miinuseid kokku lükiti, arvestati vähemalt 2000 tonni puhaste jäätmetega aastas.

Kui võtta nüüd praegune kogus ja arvestada poolega petta saamist, tuleb välja, et reaalselt jõuab Kullimäele aastas umbes neli protsendi vajalikust kogusest. Seega on ilmselge, et elektritootmist silmas pidades on tegemist majanduslikult täiesti mõttetu tegevusega.

Asja ajab veelgi mõttetumaks see, et biolagunevate jäätmetega segatud olmeprügi on tekitanud tõsiseid avariisid Kullimäel asuvates torustikes ja mahutites. “Olime sunnitud edasised eksperimenteerimised lõpetama,” tõdes Sõrm.

Nüüd on olukord selline, et biolagunevad jäätmed komposteeritakse, segatakse saepuru, turba ja muude jääklisanditega ning ladestatakse puhastusjaama territooriumile. Seejuures ei kannata seda massi kasutada näiteks kasvupinnasena, vaid ainult täitematerjalina. Sellel omakorda nii suurt minekut ei ole, et kõik saaks kasutatud, seega laiuvad puhastusjaama alal segatud massi kogused, mis hakkavad Sõrme hinnangul tõsiselt takistama ettevõtte põhitegevust.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 773 korda, sh täna 1)