Kuressaare sadamasse saabus tänavu meritsi ka spaaturiste (1)

Kuressaare sadamasse saabus tänavu meritsi ka spaaturiste

MÕNI ARVAB, ET ELAME METSAS: Oskar Jõgi naerab, et mõni esmakordne merealusega saabuja uurib ikka, kas Kuressaares elektrit on ja sadamas vähemalt vesi ja tualetid olemas. Foto: Sander Ilvest

Tuleval aastal 15. sünnipäeva tähistava Kuressaare jahisadama jaoks oli tänavune hooaeg üks paremaid. Kogu tegutsemisaja jooksul oli hooaeg suisa paremuselt teine.

Tänavusel navigatsioonihooajal käis Kuressaare sadamas 478 alust, nende seas nii kaatreid kui ka jahte. Sadamakapteni Oskar Jõgi kinnitusel oli seega tegemist tõepoolest paremuselt teise aastaga kogu tegutsemis-
aja jooksul. “2011. aastal oli aluseid 520, nüüd siis 478,” nentis Jõgi. Meritsi saabunud inimesi oli tänavu ühtekokku 1662.

Kõige rohkem annavad alati ühekorraga juurde purjetamisklubid, mis panevad pundi kokku ja saabuvad nõnda mõnda sadamasse. “Seda kutsutakse eskaadrisõiduks ja nõnda nad tulevad terve karjaga,” rääkis sadamakapten. Sel aastal käis sadamas nt rootslaste eskaader.

Kõige enam on tänavu Kuressaare sadamas käinud aga soomlasi. Ka varasematel aastatel on see enam-vähem nõndasamuti olnud, märkis Jõgi. “Soomest pole pikk tee. Saksamaalt või teab kust mujalt on ju jupp rohkem tulla.”

Neid paiku, kust varem pole Kuressaare sadamasse saabutud, jagub Oskar Jõgi sõnutsi igasse aastasse. Sel aastal oli üks eksootilisemaid paiku Grenada, kust meresõidualusega Kuressaarde tuldi. “See on kuskil Lõunameres väike saareriik,” ütles Jõgi. Teine eksootiline paik oli sel hooajal Sierra Leone. Samas tuleb märkida, et need alused on neis paigus registreeritud ja seilavad nende riikide lipu all, ent Sierra Leone alusel olid puhta vene mehed ning Grenada lipu all seilasid hoopis poolakad.

Umbes pooled neist, kes on Kuressaare jahisadamasse jõudnud, on linna kohta juba varem üht-teist uurinud ning nõnda tullaksegi kindla sihiga – Kuressaare ja Saaremaaga tutvuma. Paljud inimesed külastavad oma jahi või kaatriga siinset jahisadamat ka korduvalt. “Mõni tuleb spetsiaalselt, et minna mõnda spaasse protseduuridele,” lisas sadamakapten. “Üks sakslane ütles, et tal on palju odavam tulla oma jahiga Berliinist ja võtta siin mingeid protseduure, kui teha seda Berliinis,” pajatas Jõgi. Isegi koos sõiduga olla lõppkokkuvõttes siin soodsam spaatada kui Saksamaal.

Samas on hulgi neid, kes pikemal meresõidul olles lihtsalt korraks sadamasse sisse põikavad. Eestlastest sadamakülastajate hulk on Oskar Jõgi sõnutsi alati stabiilne olnud. Keskeltläbi on aluse peal neli inimest ning sadamas peatutakse kaks päeva või mõni päev rohkem. “Paljud, kes tulevad esimest korda, arvavad esiti, et on öö ära ja liiguvad edasi. Kui linnapeal ära käivad ja kaugemalegi vaatavad, siis ei lähe nad kuskile – on kohe mitu päeva,” rääkis Jõgi. “Näevad, et me polegi mingi perifeeria või küla,” naeris ta. Nõnda uuritakse ja muretsetakse eelnevalt – suisa helistatakse või kirjutatakse –, et kas siin elektrit on ja kas sadamas vähemalt vesi ja tualetid on, rääkis sadamakapten Jõgi muiates. “Mõni arvab, et elame siin metsas!”

Põhiline sadama külastamise aeg jääb juulisse. Esimene Eesti alus saabus tänavu 25. aprillil ja esimene välisalus Soomest 8. mail. Mullu tuli esimene Eesti alus aga juba 1. aprillil ja esimene välislaev Rootsist 27. aprillil. See sõltub puhtalt sellest, millal jää kaob ja merealused liikuma pääsevad.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 275 korda, sh täna 1)