Veevärk tõstab vee hinda kaheksas vallas (24)

AS Kuressaare Veevärk edastas kaheksale omavalitsusele ettepaneku tõsta 2014. aastast veeteenuse hinda.

Kuressaare Veevärgi juhatuse liikme Aivar Sõrme sõnul tuleb hinnatõus kaheksa valla keskmisena ca 15%, kuid sõltuvalt omavalitsusest ulatub hinnatõus 10–38 protsendini, vastavalt konkreetse valla praegustele tegelikele ja homsetele prognoositavatele veemajandusnäitajatele.

Kui hinnatõus soovitud kujul teoks saab, kerkivad tariifid enim Pihtla ja Pöide vallas, tõustes seal eratarbijale ühe kuupmeetri vee ja kanalisatsiooni eest vastavalt 3,70 ja 3,85 euroni ilma käibemaksuta. “Ühtpidi on see silmapaistev number ka vabariigi tasandil, kuid teisalt tänane karm reaalsus,” märkis Aivar Sõrm. Orissaare ja Valjala vallas sisaldab hinnaettepanek ka abonementtasu kaotamist.

Kuressaare Veevärk toimetab Saare maakonna 13 omavalitsuses (v.a Laimjala ja Torgu), kuid veevärgi taristuga opereerivad Leisi ja Salme vald korraldavad veeteenuse hinnamajandust iseseisvalt. Eelmisel kuul kehtestati veeteenuste hinnad Ruhnus. Kaarma ja Kärla vallas on aga hinnad tänu kompaktsusele või tarbimise mahule jooksvate kuludega tasakaalus, rääkis Sõrm.

Aivar Sõrme sõnul on veeteenuse hinnatõus osa vee-ettevõtluse jätkusuutlikkuse laiemast temaatikast ehk juba möödunud suvel omanike ringis vastu võetud otsusest, et vee- ja kanalisatsioonihinnad peaksid igas vallas katma vähemasti vee ringluseks vajalikud otsesed rahalised kulud. “Lisanduv asendusinvesteeringute temaatika on sellest rehkendusest täna üldse väljas ja lahendusi otsitakse Veevärgi ja omavalitsuste edasises koostöös,” lausus Sõrm.

Ühe kuupmeetri joogivee tootmiseks ja selle hilisemaks puhastamiseks maapiirkondades kulub Sõrme sõnul praegu keskmiselt kolm eurot, kusjuures valdade lõikes erineb see kuni 40%. Joogivee tootmiskulud sõltuvad sellest, kui laiali on torud veetud ja kui palju on nende taga tarbijaid. Kõige suurem kuluartikkel on maapiirkonnas (pea 1/3 kogukuludest) elekter, mille hinnatõus 2013. a rohkem kui 20% võrra ongi vee- ja kanalisatsioonihinna tõusu peamine mootor.

Aivar Sõrm märkis, et vee- ja kanalisatsiooniteenuste osutamise hinnad eratarbijaile erinevad linnas ja maal 10%. Samas on teenuse osutamise kulud linnas kuni 50% odavamad. Mitmel korral on hinnamajanduse puhul juttu tulnud ka võimalikust maakondlikust või siis maapiirkondade ühtsest veehinnast, mis on aga siiamaani jutuks jäänud.

“Ühtlustamine tähendab vajadust kellegi arvelt kellelegi juurde maksta ja sellisena saab kokkulepe toimida vaid kõigi omavalitsuste ja nende asukate üleüldise heakskiidu korral,” viitas Sõrm põhjusele, miks ühtsest hinnast pole seni asja saanud.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 2 145 korda, sh täna 1)