Helkurita jalakäijad jäid reidil trahvita

Helkurita jalakäijad jäid reidil trahvita

JUST OLI OLEMAS: Nii põhjendas politseile helkuri puudumist kuressaarlane Jana Kesküla. Tõestuseks näitas ta tasku küljes olevat nöörijuppi. Politsei andis talle uue helkuri. Foto: Sander Ilvest

Neljapäeva õhtul kella 20-st 23-ni oli Saare maakonna kolm politseipatrulli hõivatud kergliiklejate turvalisuse tagamisega. Vähemalt Kuressaare tänavad olid vihmasaju ja tugeva tuule tõttu suhteliselt inimtühjad, hoolimata sellest, et käes oli ju halloween’i-öö.

Kuressaare konstaablijaoskonna piirkonnavanema Aare Alliku sõnul jälgisid patrullid ristmikel, tänavatel ja maanteedel, kas jalakäijad ja jalgratturid ikka kannavad helkureid ja kasutavad jalgrattatulesid, mis nad pimedas nähtavaks teevad. Kogu maakonnas juhtis politsei 24 inimese tähelepanu helkuri kandmise vajalikkusele või jalgrattatulede süütamise vajadusele.

Linnapatrullil välijuht Kalmet Valge juhtimisel, kellega koos Saarte Hääl liikus, tuli tegemist teha peamiselt koolilastega, kellest enamikul helkur küll olemas oli, aga millegipärast hoiti neid taskus. Kui helkurit tõesti kaasas polnud, andis selle jalakäijale politsei. Trahvi seekord kellelegi ei tehtud.

“Meie eesmärk ei olnud sel korral ega ole ka tavaliselt see, et peaksime inimesi karistama,” kinnitas Allik. 24 on tema arvates tegelikult hea arv, kui vaadata aega kas või paar aastat tagasi. “Pilt tänavatel on tunduvalt muutunud. Enamik kannab ka linnas helkurit,” rääkis Allik. “Ma arvan, et täna (eile –toim) oli vähemalt pooltel helkur olemas, aga nad kandsid seda taskus. Nüüd said nad oma teekonda turvaliselt jätkata, võttes helkuri taskust välja,” leidis Allik reidi eduka olevat.

Siiski algatati üks väärteomenetlus. Välijuht Kalmet Valge selgitas, et jalgrattur, kelle rattal valgustid puudusid, leppis kiirmenetlusega ja talle määrati rahatrahv. Helkuri ja jalgrattatulede mittekasutamise eest on võimalik määrata kuni 50 trahviühikut, aga tavaliselt maksimummäära ei rakendata. Üks trahviühik on neli eurot.

Helkur peab jalakäijal olema paremal küljel ja rippuma põlve kõrgusel – ikka selleks, et kui inimene käib tänava õigel poolel, oleks helkur sõidukite valgusvihus nähtav. Loomulikult on veelgi parem, kui helkurit kantakse mõlemal küljel, nii on inimene näiteks sõidutee ületamisel nähtav mõlemas suunas liikuvatele sõidukitele.

Aare Allik ütles end uskuvat, et inimesed on teadvustanud helkuri vajalikkust. Kuid eelkõige linnaoludes arvatakse, et tänavavalgustus ju põleb, milleks veel helkur. “Kui linna peatänavad on hästi valgustatud, siis kõrvaltänavatel oleks seda arenguruumi küll ja küll,” lausus Allik.

Selgitustööd teeb politsei koos maanteeametiga. Head koostööpartnerid on koolid. Patrullid võtavad kergliiklejad tõsisemalt ette kaks-kolm korda kuus.

Aare Alliku sõnul on tal endal alati paar helkurit taskus. “Alati võib tulla ja küsida, kui on soov uut helkurit saada,” kinnitas ta.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 986 korda, sh täna 1)