Tihti puutume kokku õpilastega, kes aina kuulutavad, et nii palju on õppida ja et nad veedavad poole oma uneajast raamatute taga, et kõik kohustuslikud kodutööd ära teha. Statistika näitab, et 29% 13-aastastest õpilastest kulutab kodutööle vähemalt kaks tundi. Vastasel juhul saadakse õpetaja kurja pilgu osaliseks või koguni “kukub” e-kooli mõni üks või kaks.
Tihtipeale jääb aga pedagoogidel arvestamata asjaolu, et õpilane tegeleb ka muuga peale kooli. Näiteks käiakse trennides, et vaimset koormust maha laadida.
Uneaeg jääb lühikeseks
Trenn algab üldjuhul pärast kooli ja lõpeb kella seitsme paiku õhtul. Noor inimene tuleb koju, tahab normaalselt puhata, süüa, aga see pole võimalik, sest kooliülesandeid on järgmiseks päevaks liiga palju. Kui ta nendega lõpule jõuab, on kell juba ammu üle südaöö tiksunud.
Kuna seetõttu jääb uneaeg lühikeseks, hakkab selline kiire elutempo ühel hetkel tervisele käima. Soovides saavutada ideaalseid õpitulemusi, koormab õpilane ennast üle, tekib koolistress.
Müütiline koolistress, millesse paljud täiskasvanud eriti uskuda ei taha, on siiski olemas. Lauri Vahtregi on öelnud, et kodused tööd on peamine stressiallikas juba algklassidest alates. Mõelda vaid, mida tunneb üks gümnasist, kelle õppematerjal on palju sisutihedam…
Muide, siinkohal võiks kohe väita, et milleks need huviringid – haridus peab primaarne olema. Ja kui aega jääb, võib kõige ülejäänuga tegeleda. Kuidas peaks noor inimene sel juhul maailma avastama, kui koolis saab ta 80% osas lihtsalt kuiva teooriat? Praktikat jääb väheks, aga huvitegevus just seda suudabki tasakaalustada. Sellega omandatakse mitmesuguseid oskusi, mis õppimisele palju kaasa aitavad.
Hindamine on väär
Teine kodutöödega seonduv probleem on ebavõrdsus. Viimane on ka põhjus, miks François Hollande tahab Prantsusmaal kodutööd keelata. Ta on öelnud, et pole aus, kui mõni laps saab abi oma vanematelt, kui teisel jällegi puudub selline võimalus. Seetõttu on ka kodutööde hindamine väär, kuna õpilaste keskkond kodutööde tegemisel võib kvaliteedi poolest olla erinev.
Et probleemi lahendada, pakuti ühe võimalusena, et gümnaasiumiosas keelustatakse kodutööde tegemise kohustus, sest selles eas suudetakse juba teha tarku otsuseid. Õpilane võib teha kodutöid, mida õpetaja andnud on, kui tunneb selleks vajadust, kuid ta pole kohustatud neid tegema. Sealjuures kehtib ka klausel, et õppekava peaks muutuma.
Eesmärk on vähendada faktiteadust, et tunnis jõuaks ainet põhjalikumalt läbi võtta. Juba seetõttu väheneks ilmselgelt vajadus kodutööde järele.
Tänapäeval poleks enam vaja õppida pähe kõiki nimesid, aastaarve ja pisidetaile, kuna praegusel infoajastul on guugeldades võimalik millisekunditega leida õige vastus. Oluline on hoopis oskus luua seoseid.
Seega – kodutööde kohustust peab piirama, et luua paremate võimalustega keskkond noorele nii kooli kui ka huvitegevuse suhtes.
Laura Oolup
Kuressaare gümnaasiumi abiturient, väitleja
Loading ...
Mina oleks vaga roomus kui kodutöid poleks sest kogu stress mis mul tuleb koolis see tuleb valja kodus emaga ja oega riidlemises ja trenni peale mul lic pole arga sest kodus jattaks 6ainet oppida 2 luuletust ja 1 ymberjutus vaga tore ja jargmisel paeval on veel parandamine palun öelge kuidas saab ss käia koolis ma väga loodan et meil viimsis ja tallinnas keelatakse kodutöid.!.
Mina iseenesest ei arva et palju on õppida.
Tulen hommikul koolist lähen trenni ja peale trenni jõuan isegi õues u3-4 tundi olla.. ehk siis kell u9 pean kodus olema.
Siis õpin ja jõuan vähemalt kümneks valmis.
Tavaliselt antakse meile ,
Eesti keeles: umbes 3ülesssanet
Matemaatikas: lõpetada mis tunnis ei jõudnud
Inglis keeles: u20 sõna kirjalikult ja paar ülessannet tvihikust..
Siis jõuan veel pesus käia ning asjad pakkida.. vb natuke telekat vaadata ..
SAAN ELUGA HAKKAMA, hinded on mul ka 4-5..
Niiet arvan et koristajaks kindlasti ei hakka..
Loll tatt, sa oled alles 4klassis, küll sul lähevad hinded halvaks ja hakkad koristajaks
Kallis laps, muidugi jõuad sa praegu omadega ka nii mäele, aga kui sa nüüd jutu veidi hoolikamalt loeks näeksid ka, et põhiliselt on see liigsete kodutööde jutt siiski suunatud sinust veidike vanematele. Ise olen gümnasist ja olen nõus, et peaks kas ära kaotama kohustuslikud kodu tööd või vähendama, sest hetkel on küll nii, et iga õpetaja “südame asi” paistab olevat su õhtu võimalikult tihedalt oma ainega sisustada.
sa ikka mõistad et 4 klass pole veel pooltki mis põhikool, rääkimata gümnaasiumist.
Käin põhikoolis ja homsed kodutööd sellised:
matemaatika: kuus ülesannet pluss veel korrata tunni teema
kirjandus: kaks lehekülge lugeda
loodusõpetus: neli lehekülge jutustada pluss veel kaks lehekülge töövihikust
vene keel: kuue tegusõna pööramine selgeks saada ja homme selle peale töö (pole just kõiige kergem aine minu jaoks)
Inimeseõpetus: kuus lehekülge lugeda
Väga tore võrrelda neljandat klassi põhikooli ja gümnaasiumiga
Kodutöödega gümnaasiumis on nii, et iga õpetaja
peab enda ainet kõige tähtsamaks ja jätavad täiesti mõttetuid kodutöösi. Asi on selles, et õpilased meie klassis peavad alati otsustama, et millise kodutöö me siis tänaseks tegemata jätame. Lisaks on veel kohustuslik kirjandus millele kõik peavad aega leidma ja läbi lugema. Lisaks kõigele sellele on veel õpilastel omad huvid ja tegevused.
Praegust süsteemi peaks kindlasti muutma ja õpilastele ka väheke mõtlema. 7-8 tundi igapäev koolis veeta, seejärel koju minna, mis võtab veel omajagu aega kõigil, ligikaudu
3-4 tundi õppida, kohustuslikku kirjandust lugeda ja veel selle kõrvalt kõrvaliste asjadega tegeleda on lihtsalt liig.
See ongi tavaline, et peetakse enda ainet ülimaks ja puudub õpetajatevaheline koostöö. Antakse kodutöö, kuid ei mõelda selle peale, et õpilasel on äkki juba eelnevatest 5-6 tunnist kodutööd ees…
Tere!
Olen 11. klassi õpilane ja õppinud aasta aega ka Saksamaal linna parimas koolis. Seega oskan võrrelda ja erinevusi välja tuua. Esindan Eestis kooli nii olümpiaadidel kui ka spordivõistlustel, laulan kooliüritustel ja olen üleüldse väga aktiivne, aga koduseid ülesandeid ma ei tee juba põhimõtte pärast (projekte ja referaate jms küll). Aga hoolimata sellest on mu hinded kõik neljad-viied, paljud tööd üle 90%.
Võrreldes Saksamaa kooliga, kus käisin, on näha, et tunnitöö Eestis pole aktiivne. Paljud õpetajad kalduvad tunde andes teemadest kõrvale, räägivad eraelust: koduloomadest ja lastest, muudest teemadest, mis õppetöösse ei puutu. Ja ka õpilastel on oma süü: nutitelefonid ja sõpradega suhtlemine interneti teel tundide ajal, jutustamine ja üleüldine mitte keskendumine. Kui tunnitöö oleks nii õpetajate kui ka õpilaste poolt intensiivsem, polekski neid koduseid töid vaja, mis nii paljudele muresid valmistavad. Tuleb tunnis kuulata, vajalik üles kirjutada, kui aru ei saa, siis julgelt küsida. Nii jääb meelde. Kui õpilane näeb vajadust õpitut veel kinnistada, siis võib ta kodus sellega veel iseseisvalt tegeleda. Muidu ei näe ma põhjust, miks peaksid õpilased oma vaba- või uneaega selle kõige kordamiseks raiskama.
Tunnitöö intensiivseks ja probleem lahendatud.
Ahah, ise olen tänavune kaheksandik ning olen pmst selle vastu. Mis mõttes? Okei, muidugi on vahva, kui poleks eksole aga, kas need välja toodud nn “vastuväited” on siiski õiged? On õpilasi, kes on jätnud kooli maha ning panevad igapäevaselt “poppi”, kas nemad lähevad siis varakult magama.
Enda süü, kas su vanemad on surnud, joodikud või lihtsalt lollid, kui sa tahad siis sa saad ka kelleltki teiselt abi.
Vabandust väga, aga enda süü, kas su vanemad on surnud, joodikud või lihtsalt lollid? Kuidas saab selline asi olla lapse enda süü? See, et keegi paneb ‘poppi’, ära muretse sina sellepärast – küll nemad tulevikus tööd ei leia. Kõigepealt tuleks Sinul endal läbi mõelda, mida sa kirjutad.
Jumala hää ju kui ee ole ma nõustun selle tekstiga ei tohik olla jh kodu t22id
Olen Reimsiga täiesti nõus. Mulle tundub, et lõppude lõpuks unustavad enamus inimesed ära, et õppimine on ju siiski neile endile. Aga enamus lastel puudub sellises eas veel piisav enesedisipliin, et iseseisvalt kodus korrata. Ega paljud nendest, kes koduste tööde vastu on, on ka üleüldse õppimise vastu ‘ajalugu on minevik, eesti keelt ma räägin, inkat õpin internetist, mul on kalkulaator, ma ei saa nagunii tuumafüüsikuks’. Aga mida sellised siis reaalselt hiljem elus tegema hakkavad? Kõik ei saa kuulsaiks kunstnikeks saada. Väga vähestel on piisavalt enda initsiatiivi, et oma eluga midagi asjalikku teha. Milline näeks ühiskond välja, kui tänapäeva maailmas äkki lapsed õpiksid mida tahavad. Ja nagu teada, siis lapsed üldjuhul ei taha piisavalt intensiivselt õppida. Milline näeks meie tänapäeva maailm välja,kui näiteks enamus rahvastikust oleks generatsioonide kaupa jälle kirjaoskamatu? Rääkimisest ja suhtlemisest ju piisab. Rühmatööd, arutle pinginaabriga. Koostöö arendamine on ju vahva ja kõik, aga asjad on ikka päris hullud,kui matemaatika ülesanne koosneb pm sellest, et tõmba joon alla sõnale ‘kartul’ ja arutle sõbraga.
Olgu, natuke palju teemasid läks nüüd kokku ja mul endal on kaa kodused tööd veel tegemisel. Aga kokkuvõtteks, mina ilmselgelt usun, et kodutööd on vajalikud. Jälle tekib küsimus, et ‘kas te tahate lolliks jääda vä?’ aga kahjuks on see üpris tõsi. Need kes üldse ei taha midagi peale linnachilli teha, ega nemad muud siis ei teegi, aga osad, kellel on vaja lihtsalt veidi tagant utsitamist, ja kelle on potensiaali, nendest võib tulevikus täitsa asja saada. (noh mõistagi ka nendest linnahulkuritest, mulle ei meeldi stereotüüpidesse langemine)Ja ma pakun, et kui ei oleks kodutöid, peaksid olema pikemad tunnid ja kes seda tahaks? Aga, et koduste töödega vähem aega läheks ja ka ringidesse minna saaks, soovitan mina materjali juba ette ära õppida ja ikka heal järjel olla. Nii jõuab enamasti asjad juba tunnis või vahetundides või üldse, koolis, valmis. Polegi kodus vaja midagi teha.
“soovitan mina materjali juba ette ära õppida ja ikka heal järjel olla. Nii jõuab enamasti asjad juba tunnis või vahetundides või üldse, koolis, valmis. Polegi kodus vaja midagi teha.”
Selle lause peale ma ütleks nii: Vahetunnis kohe kindlasti ei tohi asju valmis saada, õpetaja saab kohe pahaseks ja annab lisatööd, lihtne.
Kõige ideaalsem oleks, kui õpe toimuks ka gümnaasiumiastmes sama moodi, kui kõrgkoolides. Õpilane valib ise, millele tal on parasjagu tarvis rõhku pöörata ning tegeleb oma probleemidega vastavalt vajadusele.
Hetkel on olukord selline, kus õpilane peab sageli kodus õppima seda, mida ta juba teab ning võib alles siis õppida seda, mida oleks tegelikult vaja teada.
Mina ise olen viimasel ajal hakanud lihtsalt ignoreerima “koduseid ülesandeid”. Õpin ainult siis, kui tulemas on hindeline töö ning võtan sealt vajalikud hinded. Kui hindelisi töid tulemas ei ole, šlangin niisama ringi ja naudin oma 8-tunnise tööpäeva järgset väljateenitud puhkust, nagu iga keskmine eestlane.
See, kui keegi räägib, et õpetaja on löönud/kiusanud on täiesti võimalik. Aga kunagi ei tasu õpetajatega tüli kiskuda kuna õigus jääb alati nende peale. Mõni õpetaja lihtsalt ei tee oma tööd või elab emotsioonid laste peal välja. Mina hakkan ka alles nüüd õppima, kuna tõesti kodus on ka midagi muud teha kui nina raamatus istuda. Kahjuks Eestis noorte peale nii väga ei mõelda ja see, et mõned ei viitsi õppida on nende probleem, keeravad elu omal tuksi.
See, et laps ei viitsi enam õppida, selle taga peitub üldse mingi põhjus.
Näiteks mina, olin täiesti 4-5’line laps, kui hakkas 7 klass, puutus asjad raskemaks, pidasin vastu, nüüd hakkas 8 klass peale, enam ma ei talu seda suurt pinget, olen sunnitud poppi tegema aegajalt, et säästa oma vaimset tervist.
Ärge süüdistage lapsi laiskuses, (minimaalselt) 9 tundi järjest tuupimist ja ülemõtlemist ei talu ükski inimene. Mina otsustasin vähemalt kolmedele õppima hakata nüüd, et jõuaks kõigi õppeainetega kursis olla, mõni kaks on ikkagi vahele hüpanud.
Nad peaksid põhikooli kodutöid vähendama ja gümnaasiumis ka -__-.
Ja kui nemad jätavad gümnaasiumis kodutööde tegemise ära, siis need gümnaasiumi omad ei tule üldse kooli enam ju. Ja põhikooli ning algkooli omad lähevad kadedaks selle peale ehk,
Ma olen küll õpetaja, kuid ma olen sinuga absoluutselt nõus. Kui õpilased ja loomulikult ka õpetajad võtaks tunnist maksimumi, siis poleks kodutöid vaja. Ma ise ikka annan vahel, mitte igaks tunniks kodutöid, kuid vähesel määral, nii 15 min. maksimaalselt, et uus materjal kinnistuks, sest muidu ei jää kõigil meelde ja uuel tunnil alustaks jälle nullist.
Ma ei tea mis teil koolis on aga meie peame plokkflööti õppima, õpetaja ütleb ett see on kohustuslik, aga meie ei tunne neid
Ise valisid A klassi mina pidin ka.
Tuubi noodid selgeks ja jälle üks 5 juures
See, et koolides antakse õppida plokkflööti, on uues õppekavas sees. Selle vastu ei saa mitte midagi teha. Ka minu koolis on 1.-5. klassini plokkflööti kohustuslik õppida. Kas õpetajad teile midagi sellest rääkinud pole? Ei usus eriti :)
tõesti, ma olen 8.klass ja mul on tuleks matemaatika ülemineku eksam! see on väga raske sest igapäev peab ainult õppima ja õppima .. mul on igapäev trenn sõidan sauele ja sauelt koju tagasi ja mul kestab trenn mingi 4 tundi ma lähen ilusti koju ja hakkab õppima ma ei vingu, et palju õppida, kui tahad suuren head töökohta saada siis pead selle nimel ka pingutama … ära ole laisk vaid tee tööd!
Õpetajad peaksid tegelema tunnis rohkem õpetamise ja vähem muu mölaga ja koduseid ülesandeid oleks vähem. Tihtipeale kui ma küsin õpetajalt: “Miks meil koguaeg nii palju õppida jääb?” Siis õpetaja vastuseks on, et me tegeleme tunnis muude asjadega. Tal on mugav lihtsalt asjad meie kaela lükata ja siis koduseid ülesandeid jätta.
Oleks tore.
Aga siiski haridust on vaja…
Käin viiendas klassis, ja mulle ei meeldi, et me peame mingit kuradima flööti mängima!
Muusika õpetaja ütleb: “Et see on seadus” nagu wt?
Enamustel on selle flöödi pärast muusika veerand/aastahinne 2 .
Kodutööd pole veel keerulised
aga usun, et varsti on.
Õpin enamasti 5min, kuna ma jõuan enamus tunnis ära teha.
Huviringe on mul kaks, korvpall ja kergejõustik.
Kõikidel on oma arvamus ja litsalt midagi muud pole teha
Ma käin 7klassis ja koguaeg vihastasin õpetajate peale , miks peab nii palju kodutöid jääma . Vanemad ka ei oska aidata kuna nad ka ei ole mingid targad kes istuvad raamatute taga 24/7 . Õppida koduseid töid ma ei taha kuna see võtab liiga kaua aega aga siis jälle õpetaja paneb 2 ekooli miks tegematta . Mul on trenn mis kestab kella 6ni , peale seda tahaks puhata ka aga ei saa ,sest õpetajad on pannud koduseid töid . Koolis võiks ainult õppida mitte kodus kah . Ma ei saa ilusasti magadagi ,sest pean koduseid ülesandeid lahendama õpetaja pärast . Varsti ei taha koolis käijagi ja siis veel õpetajad küsivad miks laps koolis ei käi . loomulikult õpetajad panevad nii palju koduseid ül ,et ei saa normaalselt väljagi puhata .
Ma ise käin 6. Klass ja mul tuleb küll ajast puudus. Hakkan õppima kell 7 ja lõpetan 9-10. Tavaliselt on eesti keeles üks ülesanne, inglise keeles 5-6 ülesannet, vene keeles ka Olenevalt 1-3 ülesannet ja nii iga päev.
Mulle nt ei meeldi et nii palju koduseid töid jääb. Ma ei jõua neid ära teha sest ma käin trennis mis on peaaegu iga päev kella 9-ni ja kojusõit on 1 tund. Selle pärast ma saan halbu hindeid ja minu arust on see ebaaus.
Teemaalgatajal on õigus, kodutööd on tõesti liiast. Mäletan, et alates kuuendast klassist tuli meile uus matemaatikaõpetaja, keda peeti kõige paremaks. Kahjuks ei olnud see tõsi. Kui eelmine õpetaja (minu lemmik) oli meile kõike seletanud, õpiku keerulisi lauseid lihtsustanud ja aidanud, siis uus õpetaja lihtsalt ütles, et lugege õpikust ise ja siis vaatame, millest te aru saite. Varem olime kõik reeglid vihikusse kirjutanud, et saaks ka lõpueksamiks õppida, kuid uus õpetaja andis meile lihtsalt õpikust ülesandeid ning koju jättis veel töövihikust ülesandeid teha. Ma olin koju jõudes niigi väsinud (meil oli seitse tundi) ja siis tuli veel koduseid töid tegema hakata. Matemaatikale kulus mul alati kõige rohkem aega, sest üldiselt jäi palju õppida ning see jäi mul hilja peale. Issand, ma ei tahaks enam kunagi seda õpetajat näha,ta ei oska ju õpetadagi!!
Olen 8. Klassis ja igapäev 8 tundi 1päev on 7 kodus jääb 3-6ainet õppida ja pole olnud mul põhikoolis päeva kus ainult 1s aines oppida jaatakse…alati kodus 3-6ainet.. millele kulub ~4-5h . Minu lahendus probleemile oleks pyhapäeval kool kuid kodustest töödest lahti!