Lugeja küsib

Töötan lasteaiaõpetajana. Masu ajal vähendati osal õpetajatest töökoormust, töötasu ja -aega (1-lt 0,75-le; 12 tunnilt 9 tunnile; lasteaed avatud kl 7–19; osaajalised töötasid 8.30–17.30). Leping oli vormistatud kuni 1.09.2010, allkirjastamiseks edastati see paar kuud hiljem. Küsimus, kas oleks pidanud vähenema ka töömaht (24 lapselt 18 lapsele), kas oleksime võinud keelduda?
Etteteatamata muudeti 1. oktoobrist tööaega, samadel osalise tööajaga õpetajatel nüüd kl 8–18, tööaeg muutus 1 t võrra. Uut lepingu muudatust pole seni esitatud ja ka töötajaid ametlikult teavitatud. Saime teada lasteaia hoolekogu e-posti kaudu rühma meililistist kaks tööpäeva varem. Kas uus seadus lubabki direktoril töötajatega selliselt käituda?

Vastab tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Liis Valdmets:

Töölepingu tingimusi saab muuta ainult poolte kokkuleppel. Seega kui tööaeg ja -tasu on lepingus, siis muutmine käib töötaja nõusolekul. Töömahu muudatust selline lepingu muutmine ei eelda.

Siinkohal tuleb vahet teha kokkulepitud tööajal ja tööaja korraldusel. Tööaeg on aeg, mille jooksul töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid. Tööaja korraldus hõlmab eelkõige tööaja algust, lõppu ja tööpäevasiseseid vaheaegu. Lepingus kokkulepitud tööaja muutmine toimub poolte kokkuleppel.

Tööandjal on töölepingu seaduse (TLS) § 47 lõike 4 alusel õigus tööaja korraldust ühepoolselt muuta teatud juhtudel. Nimetatud õigus on tööandjal nii olukorras, kus ta on tööaja korralduse ühepoolselt määranud, kui ka juhtumil, kus tööaja korraldus on tööandja ja töötaja vahel kokku lepitud, näiteks on pooled lepingus kokku leppinud, et tööpäev algab kell 8 ja lõpeb kell 17.

Tööaja korralduse ühepoolne muutmine peab tulenema ettevõtte vajadusest ja peab mõistlikult arvestama mõlemapoolseid huve. Kas töötaja huvidega on muudatuste tegemisel arvestatud, tuleb välja selgitada igal üksikjuhtumil eraldi. Tööaja korralduse muutmine tähendab eelkõige tööpäeva alguse ja lõpuaja ning tööpäevasiseste vaheaegade muutmist. Näiteks peab tööandja arvestama tööaja alguse varasemaks nihutamisel, et muudatus ei takistaks oluliselt töötajate töölejõudmist.

Tööaja korralduse eesmärk on töö tegemise aja kindlaksmääramine, eelkõige tööaja alguse, lõpu ja tööpäevasiseste vaheaegade määramine. Tööaja korralduse muutmise õigus on tööandjal, kes peab töötajaid muudatustest teavitama. Seega eeldab tööaja korralduse muutmine vastava dokumendi muutmist, millest tuleneb tööaja korraldus, nt graafik, töökorralduse reeglid vmt. Töötaja on kohustatud täitma korraldusi tööaja korraldamise osas, kui tööaja korralduse muudatustega kaasneb töötundide arvu suurenemine, tekivad ületunnid või on vajalik lepingus kokkulepitud tööaja muutmine.

Töö korraldamise, sh tööaja korraldamise eest vastutab tööandja. Sellest tulenevalt on otsustusõigus tööaja korralduse üle eelkõige tööandjal. Tööandja on seega kohustatud tööaja korraldamisel kaaluma, kuidas saavutada kõige parem ja efektiivsem tööprotsess töötaja huve kahjustamata.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 336 korda, sh täna 1)