Laimjala rahvamaja pidas 80. sünnipäeva (FOTOD) (3)

Laimjala rahvamaja

PÄLVIS SUURE MENU: Jahimeeste esitatud katkend 13 aasta tagusest “Punamütsikese” lavastusest sai suure menu osaliseks. Mängisid (paremalt) vallavanem Vilmar Rei, Teet Peedu (jahimees), Ardo Kõrge (väike Liisa), Tiit Laurits (onu Peeter). Foto: Sander Ilvest

Laupäeva õhtul toodi Laimjala rahvamaja pidulikul juubeliüritusel õhtu “rosinatena” publikule näha jahimeeste etendatud katkend 13 aasta tagusest lavastusest “Punamütsike” ja esmakordselt astus rahva ette meesansambel.

Eeskavva kuulusid Võrreli “Simmanipolka”, idamaised tantsud Eeva Küti, Maret Mägi ja Raili Nõgu esituses ning tantsutrupi Makhiira etteasted. Peagi oma 25. sünnipäeva tähistav memmede rühm Kedrus esitas kauni “Sünnipäevavalsi”. Imeilusasti laulsid Ingela Kaljuste ja naisansambel, keda juhendab Ilvi Pihl.

Esmakordselt lavale astunud kümneliikmeline meesansambel pälvis oma lauludega “Neiu armas” ja “Kuldne õhtupäike” publikult kauakestva aplausi. Kahtla lasteaed-põhikooli õpetajad esitasid ise rütmikalt kaasa elades laulu “Tsirkus”.

“Ma olen siin laval mänginud küll seisvat puud, küll Nukitsameest ja teinud ansamblit, aga täna võttis ärevuse sisse,” ütles Laimjala vallavanem Vilmar Rei, kellel tuli üle hulga aja meesansambli liikmena täissaali ette astuda.
“Mul on olnud au olla selle rahvamaja juhataja, seega võin öelda, et me vanake on tänasel päeval päris kabedas seisus,” arvas ligi 20 aastat rahvamajaga seotud olnud Rei. Ta meenutas vanu aegu, kui lavalaudade vahelt pudises ansambli mängu ajal saepuru ning kohvitassid tuli seetõttu kinni katta. “Üks asi on majanduslik külg, teine asi, et ressurssi, keda lavale tuua, jääb aina vähemaks. Ringijuhendajad, kes suudavad rahva kodust välja tuua, on suurt tänu väärt,” rääkis Rei, andes rahvamaja juhatajale Mikk Rannale üle valla kingituse – skanneri.

Mikk Rand luges ette katkendi 1927. aasta referaadist: “Miks vajati Laimjalga rahvamaja? Laimjalas töötas hulga majandusühinguid, haridusseltsid, kuid puudust tunti kodurahvamajast, kuhu vabalt oleks võinud kokku tulla koosolekuks, kursuste korraldamiseks… Kõigist neist raskustest saadi üle, sest valla keskpunktis omandati hoone, mida sai rahvamaja tööks ümber korraldada.” Rand lisas, et ega muidu seda tööd teekski, kui mitte inimeste pärast. “Nii et tulge rohkem, tulge julgelt, omade soovidega, siis see maja elab.”

Tänukaardid ehk raamitud pildid said rahvamajas töötanud inimesed. Kolleegide poolt õnnitlesid Randa rahvamaja juubeli puhul naabervalla Pöide kultuuritöötaja Krista Riik ja Valjala rahvamaja juhataja Viktor Martel. Kogu peoõhtut juhtis säravalt Raili Nõgu ja tantsuks mängis ansambel Vanad Sõbrad.

Rahvamajas aastatel 1975–1981 töötanud Maret Vaga meenutas, et külanõukogu ajal tuli neil korraldada üritus igas kuus. Väga populaarsed olid kohvikklubiõhtud ja näiteringid. “Inimesed tulid, kui transport oli. Ise ei tuldud, aga kui järele mindi, siis tulid kohale,” rääkis 25 aastat Kahtla koolis õppealajuhatajana ja viimased viis aastat õpetajana töötanud Vaga. Kunagine vallavanem ja ühismajandi peaagronoom Kalle Peedu ütles, et tema jaoks on see maja väga tähtis. “Ma ei kujuta ette, kui niisugust maja ei oleks ja poleks kohta, kuhu kokku tulla.” Laine Ennemuist Jõe külast meenutas, et neil oli omal ajal kuulus kvartett, kellega käidi esinemas nii Saaremaal kui ka mandril. “Sel ajal oli igal peol näidend see, mis küla- ja vallarahva kokku kutsus. Nii põnev oli omasid laval näha.”


Jahimehed üllatasid

Ehkki osatäitjad olid jõudnud proovi teha vaid üks kord, meeldis jahimeeste lühinäidend vaatajaile väga. Ettelugejana oli laval vallavanem Vilmar Rei, kes teksti 13 aastat tagasi ka kokku pani. Kahtlemata jäi silma “väike” Liisa, keda mängis Ardo Kõrge, ja Indrek Mägi hundiulg tundus vägagi tõepärasena.

Pärast tunnistas Liisa osatäitja, et proovi tehti vaid üks kord. “Pigem improviseerisime,” naeris Ardo Kõrge ja tõdes, et eks sedaviisi oli näha, kui kõva mees keegi on. Lõpptulemus kujunes väga heaks. Jäneste rollis olid Kalmar Toompuu ja Andi Tuulik.

Klaveril mängis taustamuusikat Helen Aasmaa.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 887 korda, sh täna 1)