SAK-i sünnipäeval pisteti ideetaimi rahaväetise mulda (5)

SAKi sünnipäeval pisteti ideetaimi rahaväetise mulda

LILLEKIMP-NUI KOLLEEGIDELT: Pirakas kimp, mille SAK-i töötajad Piret Pihelile üle andsid, olevat töötajate kinnitusel mitmeotstarbeline. Kui lilled selle küljes närbuvad, võib SAK-i juhataja kimbust järele jääva nuiaga neid usinamalt tööle kehutada. Foto: Sander Ilvest

Saaremaa arenduskeskus (SAK) tähistas eile pidulikult 20. sünnipäeva. Selleks kutsuti sünnipäevalised inspiratsiooniseminarile, kus pisteti teemakohaselt ja piltlikult öeldes ideetaimed rahaväetise mulda.

SAK-i juhataja Piret Piheli sõnul pole SAK-i eesmärk otseselt investeeringutega tegelemine, vaid nende tegijate toetamine. Viimase viie aasta jooksul, mil Pihel on SAK-i juhtinud, on maakonda projektide kaudu tulnud hinnanguliselt üle 300 000 euro. Mingi osa sellest on läinud ka investeeringuteks.

Rahaliselt mahukamad projektid on Interreg-programmist. Suurim rahaline investeering on tehtud aga Virtu suhtluskanalisse.

“Meie abi on paljudes maakondlikes arendustes, näiteks Sõrve tuletornilinnak, Pidula mõisa arendus, väikelaevaehituse kompetentsikeskus jt,” loetles Pihel.

Viimase viie aasta jooksul on SAK-i eelarveline maht kasvanud 3,5-kordseks. “Kuna projektide elluviimine nõuab nii omaosalust kui ka sildfinantseerimise võimekust, on eelnimetatud summa projektides SAK-i finantsilise võimekuse lagi,” tunnistas Pihel.

Piret Pihel märkis, et ettevõtluse arendamise sihtasutusel (EAS) on statistika perioodi 2007–2011 kohta, mil Saare maakond oli EAS-i investeeringutelt elaniku kohta maakondadest neljandal kohal. “See on väga hea tulemus,” kinnitas ta. Piheli sõnul ei ole SAK-i suurim rikkus mitte raha, vaid tublid ja pühendunud töötajad. “Head mõtted sünnivad koostöös!”

Aastatel 1998–2004 asutust juhtinud Villu Vatsfeld tõdes, et vaatamata nimemuutustele on SAK olnud stabiilsem, kui kõrvaltvaatajale ehk tundub. Algusest peale on tegemist olnud maakondliku sihtasutusega, mis on partner riiklikele, kohalikele ja rahvusvahelistele asutustele ning programmidele.

Aastad, mil Vatsfeld asutust juhtis, olid tema hinnangul praegusest ajast erinevad ehk seetõttu, et riiklikes sihtasutustes toimusid suured muudatused. Koostöö ja rahaliste toetustega seotud tingimused muutusid kiiresti.
“Seepärast oli arenduskeskuste võrgustiku kokkusaamistel palju vaidlusi, otsiti tasakaalu rahastamisvõimaluste ja kohalike ettevõtjate toetussoovide vahel.”

Erilise etapina jäi Vatsfeldile meelde osalemine rahvusvahelises koostöös Läänemere saarte ühenduse B7 sekretariaadina Saaremaa eesistumise ajal. “Praegu on Eesti Euroopa Liidu liikmena oluliselt reglementeeritum ning seepärast on ka SAK-i töö detailsem ja suurte partneritega kokkulepitud tegevuspiirid selgemad,” kinnitas ta.

Tänu selgusele koostöös suurte partneritega on SAK-il praegu Villu Vatsfeldi hinnangul ilmselt rohkem aega ja vahendeid osaleda maakonna kui terviku arendamises. Ka kohalik koostöö ettevõtjate liidu, Saarte koostöökogu ja omavalitsustega on tema arvates tihedam. “Soovin sünnipäevalapsele pikka iga ja loodan, et ka tulevikus suudab SAK olla abiks kõigile kohalikele ettevõtjatele. Kompetents selleks on olemas,” kinnitas ta.

Eile SAK-i 20. sünnipäeva puhul hotellis Arensburg toimunud seminar kandis nime “Ideetaimed rahaväetise mulda”.

Läbi aastate on SAK-i juhtinud tragid inimesed. Omaaegne ettevõtluskeskus asutati koostöös maavalitsuse ja kohalike ettevõtjate ühendustega 1993. aastal, siis sai selle juhiks Piret Mandre. Tema järel juhtis asutust Lii Muru, siis oli juhataja kohusetäitja Merle Laager. Neile järgnes Villu Vats-feld, praegune Saarte Liinide juhatuse esimees, siis haaras ohjad praegune Nordea panga nõustamis- ja teeninduskeskuse juht Marek Lepamets, kuni aastal 2008 sai SAK-i tüüri juurde Piret Pihel.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 865 korda, sh täna 1)