Kõne Iffile: Täna räägime Iffiga valimistest (1)

Paljudes omavalitsustes, nii nagu ka Iffi sünnilinnas Kuressaares, on võim pärast valimisi vahetumas. Iffi praeguses elukohas Muhus jätkatakse vanaviisi.

Mina olen alati valimas käinud. Kui sa ei vali, pole sul ka jumala pärast õigust valimistulemuste üle viriseda. Muhus valides hääletasin mina Erkki Noore poolt. Tegin seda sellepärast, et Erkkist on mulle jäänud väga hea mulje.
Vanatoa turismitalu peremehena on ta väga tubli, toimekas ja sõnapidaja mees. Kahjuks jäi ta seekord volikogust napilt välja.

Kui ühe naisteajakirja ajakirjanik minu käest küsis, mis mind valimiskampaania ajal kõige rohkem närvi ajas, vastasin, et kõik see värk tegi mulle väga palju nalja. Vaatad ja mõtled, kas tõesti teevad täiskasvanud inimesed sellepärast niisuguseid lollusi, et võimu juurde saada. Valimiste eel oli seda pulli päris kõvasti. Asja krooniks kujunes Toompea piiramine, papist ja vahtkummist tehtud Ülemiste vanake. Inimestel on seda võimujanu naha vahel ikka kõvasti.

Paiguti jõudude vahekord muutus. Usun, et võimule tulevad värsked jõud teevad midagi teistmoodi, teevad tööd. Lubadusi on palju antud. Ühed kaunisõnalisemad kui teised. Kui lubadused jäävad täitmata, siis öeldakse tagasihoidlikult pobisedes, et lubadusi andsime siis, kui veel masu ei olnud, ja ega kõik asjad lähe nii, nagu tahad. Loodan, et võimu juurde saavad ikkagi need inimesed, kes tahavad tööd teha.

Olen alati muutuste poolt sellel lihtsal põhjusel, et liiga kaua võimul püsinud inimestel kaob mingil määral reaalsusetaju. Nad kaugenevad rahvast, tundes ennast ilmeksimatutena, väites, et mina tean, teie olete rumalad. Sellised ilmingud ajavad küll tõsiselt närvi. Võimu juures olevad inimesed tõstavad oma palkasid. Samal ajal on igasugused laste-, ema- ja invatoetused naeruväärsed.

Usun, et paljudes omavalitsustes täitsid valimised oma ülesande. Eks jõujooned olid enne valimisigi aimatavad. Tore, et mingid muutused toimusid. Kogu süsteem ei olegi väga kivistunud.

Tulles veel kord Kuressaare valimiste juurde, siis ütlen, et kuressaarlased saavad endale hea linnapea. Linnapea peab oskama ennast väljendada. Olen kuulnud Hannes Hanso välispoliitilisi kommentaare ja mõelnud – see mees räägib asjast, ma saan teda kuulates targemaks.

Tallinnas läks ettearvatult. Savisaar oma tuntud Vene-lembusega on jätnud sellise kuvandi, et tema on hea, kõiki venelasi armastav ja teistesse erakondadesse kuuluvad inimesed on pahad. Vene keelt kõnelevad inimesed ei hakka kunagi vaatama Eesti Televisiooni ja laulma “eestlane olen ja eestlaseks jään”. Selge on see, et teisedki erakonnad peavad venekeelse valijaskonnaga tegelema.

Muusikuid seekord valimiskampaaniasse õnneks ei kutsutud. Kuid siiski, olgem ausad, neid 5–6 kontserti, mis me tegime Rahvarinde 25. aastapäeva puhul, rahastas Tallinna linnavalitsus. Teame kõik, kes Tallinna linnapea on.

Mina olen püüdnud hoiduda poliitilistest eelistustest, kuigi varem toetasin laulu ja reklaamiga Isamaad. Rahvarinde tuuri tegin kaasa Alo Mattiiseni mälestuseks. Alo kirjutas oma isamaalised laulud sellel ajal, kui Rahvarinne sündis. Me käisime Aloga paljudel Rahvarinde üritustel esinemas. Minu jaoks oli see isiklik mälestus.

Ise ma poliitikasse ei tiku. Eluaeg olen ühte ametit pidanud. Kõrvaltvaatajana ju näen, kui räpane poliitika kohati on. Sellega ei taha ma öelda, nagu ausaid poliitikuid poleks. On küll ja usun, et enamik, kes valituks osutusid, seda ka on.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 365 korda, sh täna 1)