11. oktoobri Saarte Hääles ilmus uudislugu (“Konkurents tegi avalikuks surnute hoidmise küsitavates tingimustes” – toim), mis kajastas Leinatare matusebüroo tingimusi surnute hoidmiseks ning tekitas päris laia ja teravat vastukaja. Siinkohal soovin omalt poolt anda mõningaid selgitusi, et vastata avalikkuse tõstatatud küsimustele.
Surnute hoidmiseks ette nähtud haigla morgis tuleb sageli ette, et uute lahkunute jaoks enam kohta pole, seetõttu otsustasime oma klientidele vastu tulla, et mitte surnut koju ootama jätta, ja seadsime sisse ruumi nende hoidmiseks, kuni morgis koht vabaneb.
Kirikuteenrid pidasid ruumi sobivaks
Meie hoiukoht on mõeldud ainult erakorraliseks kasutamiseks juhul, kui tõesti muud võimalust ei ole.
See ruum on renditud pinnal, eraldi sissepääsuga, mitte läbikäidav, väljast küll remontimata, aga seest puhas, puitplaatidega kaetud seintega, ventileeritud ning ühtlase temperatuuri ja õhuniiskusega, mida me anduritega pidevalt ka kontrollime.
Surnu enda hoidmiseks kasutame me külmletti, kuna sirgelt lamavat inimest mahutavaid sihtotstarbelisi külmikuid on raske leida ja need on väga kallid.
Eelkõige on tõusnud küsimus selliste hoiutingimuste eetilisusest, kuna seadused sellist surnu hoidmist ei keela. Olen kindel, et meie pakutavad hoiutingimused on igati sobivad lahkunute väärikaks ja austavaks hoidmiseks.
See ruum ei ole mõeldud omastele külastamiseks ja seetõttu pole me hoone välimuse esteetilist külge oluliseks pidanud. Eelkõige oleme oma matusebüroos üritanud inimestele nende raskeimatel hetkedel igati vastu tulla, aga alati on kogu meie tegutsemise aluseks austav ja väärikas käitumine lahkunu surnukehaga.
Otsustasin võtta ühendust Saaremaa kirikuteenritega – nii õpetaja Anti Toplaanega EELK Kuressaare Laurentiuse kogudusest kui ka ülempreester isa Andreas Põlluga EAÕK Kuressaare Püha Nikolai kogudusest – ning palusin neil oma silmaga hoiukoht üle vaadata.
Küsisin ka mõlema hinnangut hoiupaiga sobivuse kohta surnute hoidmiseks.
Õpetaja Anti Toplaan: “Vaatamata hoone tagasihoidlikule väljanägemisele on hoiuruum väärikas ja vastab esmapilgul ajutise hoidmise tingimustele.”
Isa Andreas: “Käisin vaatamas surnu hoidmiseks kohandatud ruumi. Arvestades meie reaalseid olusid Saaremaal aastal 2013, on tegu hea lahendusega.
Kiriku pärimuse järgi tuleks surnu matta hiljemalt kolmandal päeval pärast hingeheitmist. Kiire matus on hea nii surnule kui ka elavatele. Tänapäeval tahetakse surnut kauem maa peal hoida ja siis peavad matusebürood vaeva nägema, et keha säiliks matmise päevani.
Külmutusruum, millest konkreetselt jutt, on korraldajate poolt hästi läbi mõeldud. Surnu on eraldi ruumis ja temperatuur on sobiv.
Omavalitsused peaksid selle teemaga ka rohkem tegelema – surnu jääb ju kohaliku omavalitsusega seotuks ka pärast surma – nii talle matust korraldades kui ka siis, kui ta juba kalmistul puhkab.
Kirikus, kus on aastaringselt stabiilne (jahe) temperatuur, saab surnut hoida kuni paar päeva enne matust.”
Erakorralisteks juhtudeks uus hoiukoht
Need ajad, mil surnut päevi kodus hoiti, on tänaseks möödas, aga haigla morgi laiendamiseks pole veel mingit plaani.
Parim oleks, kui mõni Saaremaal tegutsev matusebüroo ise uue morgi rajab, ent kahjuks käib selle ehitamise hind väikese maakonna matusebüroodele selgelt üle jõu.
Peatselt lõpeb hoiupinna rendileping ja uut sihipärast hoiukohta me kohe sisse seada ei kavatse.
Erakorralisteks juhtudeks, kui morgis ei ole ruumi, oleme kokku leppinud Püha kirikuga. Kiriku juures on selleks kohandatud rajatises lahkunuid enne ärasaatmistalitust sajandeid hoitud. See koht on küll sobiv ja väärikas, et surnule mõned päevad varjualust anda.
Matusebüroo peamine eesmärk on aidata omastel lahendada probleemid, mis surm nende ellu kaasa toob, seda küll rohkem praktilise poole pealt. Oleme seda igati üritanud oma töös teha, ilma et austav suhtumine lahkunusse seejuures kannataks. Püüame seda tasakaalu igati hoida ka tulevikus.
Indrek Aus
Leinatare matusebüroo omanik
tubli ja aus vastus!Edu edasiseks!
Kena, et mõni mees jääb korrektseks ega hakka konkurente halvustama.
Siiski võiks keegi asja kätte võtta ja korrektse leinaruumi või kabeli ehitada koos kaasaegse külmkambriga.
fotol paistis ruum üsna räämas ja sodine no kahe nädalaga jõudsid ruumi koristada ja siis ühendust võtta kirikuteenritega ja lootes näidata nii ongi austav ja väärikas käitumine lahkunutega
kuule too tallinnast mine laku savisaare taldu ja ära vigise asjadest millest sa ei tea essugi.
Siiski sellist teenust ei tarvitaks – nägin pilte sellest ruumist ja ei usu, et see kuigi kena ja hügieeniline on, eriti sobimatud sellises ruumis on puitplaatidest seinad. Siiani on silme ees foto külmikust,mingist vanast uksest vms. ja tõesti räämas ruumist. Millegipärast lahkunud pidid seal löhnama hakkama.
Vanasti tõesti olid lahkunud paigutatud kodus sobivasse ruumi või siis kirikusse jahedasse.Aga alati oli selleks ajaks lahkunu paigutatud riietatult puusärki.Kodus hoides oli see ruum valgustatud küünla või siis vahel ka petroolium lambi valgusega,ja käidi oma lahkunut ka pidevalt vaatamas,veendumaks ,et kõik on korras.Selline oli vanarahva komme.Vähemalt nii ma lapsepõlvest mäletan.Nüüd on aga tõesti vist kõik teisiti.Üks kõik mis moodi ja kuhu.Milleks siis üldse enam morgi teenus ehk siis euro nõutele vastav paik.
Tänud toimetusele s-koti ja minu kommentaari kustutamise eest.
kas ärimehel hakkas häbi Eesti rahva ees, et vabanduskirja kirjutas.
Parem hoida neist kaugemal. Pole teada,kus räämas varjualusest võid omaks leida.