Jüri Aljas kutsub Nõukast abistama (22)

Jüri Aljas kutsub  Nõukast abistama

MURELIK: Rohkem kui trahviraha paneb Joel Nõukast muretsema konfiskeeritud relvade saatus. Fotol uudistab ta ajaloomuuseumis suvel avatud Saaremaa militaarajaloopärandi näitust. Foto: Tõnu Veldre

Eilne artikkel sellest, kuidas tuntud sõjaajaloohuviline Joel Nõukas peab riigituludesse maksma 2025 eurot, tekitas Saarte Hääle kommentaariumis elava arutelu selle üle, kas riik ikka peab avalikult tegutsenud sõjaajaloohuvilist nii karmilt karistama.

Jüri Aljas astus sammu kaugemale ja kandis eile keskpäeval Saaremaa sõjavara muuseumi arvele väikese rahasumma märgusõnaga “Joeli toetuseks”. “Oleks ma rikkam, oleksin rohkem andnud,” sõnas Aljas. Oma eeskuju kutsub ta järgima kõiki neid inimesi, kes on Orissaare muuseumis Joeli külalislahkust kogenud ja muhedat juttu kuulanud.

“Seadus on tõepoolest seadus, aga siin peaks kodanikuühiskond toetama seda inimest, kes on mingil põhjusel jäänud riigi kehtestatud jäikade seaduste hammasrataste vahele,” lausus Aljas.

Raha võib kanda MTÜ Saaremaa Sõjavara Selts arvele nr 332501480004 Danske Bankis, selgitusse “Joeli toetuseks”.

Varjunime “mees” all kirjutanud kommentaator Jüri Aljasega aga ei nõustu. “Annetage see raha parem sõjaveteranidele või vigastatud lastele, mitte ebaseaduslike tulirelvade kogujale! Mees võttis vastu pomme ja relvi ja küttis trotüüliga ahju!!! Olge õnnelikud, et seal suurt pauku ei käinud, kui mõni lasteekskursioon eksponaatidega tutvus. Kurjategija on kurjategija, vahet ei ole, on ta tubli või mittetubli. No ei tehta nii. Ärge õigustage lollust ja hooletust,” kirjutab “mees”.

Joel Nõukas ise ütles eile pärastlõunal, et hommikust saati on telefon helisenud ja inimesed pakuvad abi. “Tegelikult on päris meeldiv, et sellesse kõigesse nii hästi suhtutakse,” tunnistas Nõukas. Rahaga toetajaid ta tänab, kuid lisas, et sellist raha on väga raske vastu võtta.

Rohkem kui trahviraha paneb teda muretsema konfiskeeritud relvade saatus. “Need polnud ju lihtsalt relvad. Igal neist oli oma lugu jutustada,” märkis Nõukas. Vanim konfiskeeritud relv oli 1876. aastast pärinev Saksa berdaanipüss. Mauser 88 on samuti väga haruldane relv. Jaapani vintpüssist tehtud kolm kärbikut on aga seaduse järgi topeltohtlikud. “Ühe neist tegi eelmise vabariigi ajal salakütt, teise metsavend ja kolmas tehti praeguse vabariigi algusaegadel,” selgitas Nõukas.

Saaremaa sõjavara muuseumi juht Margus Sinimets ütles, et muuseum on relvadele ekspertiisi tellinud, et tunnistada need ajaloolise väärtusega esemeteks. “Kuni ekspertiis kestab, püssid pressi alla ei lähe,” lubas Sinimets.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 803 korda, sh täna 1)