Kui ma aasta tagasi end Kiili rahvamajja näiteringi juhtima pakkusin, siis mu suureks üllatuseks võeti mu pakkumine vastu. Läksin kohale ja olin uhke, et teen asja, mida Kiilis pole olnud. Vale puha – on küll olnud ja ka palju häid etendusi, ainult see on nii ununenud, et keegi ei taha mäletada.
Asusime suure hooga tööle ja tulemused olid uhked: lugemisteatri etendus, lasteetendus, monomaaniafestivalil esindasime Kiili rahvamaja kahe monoetendusega ja 7. juunil saime lavaküpseks Hugo Raudsepa näidendi “Roosad prillid” ainetel kokkukirjutatud lavaloo “Villa Pungerla”.
Siin Kiilis on pisut harjumatu, et suvel ajab enamik inimesi asju oma maakodudes, taludes ja Kiili on peaaegu inimtühi. Saaremaaga võrreldes täiesti erinev olukord. Saaremaal on ju suvi põhiline etendamiseaeg, siin on asjad vastupidi.
Ja juhtuski nii, et suvel ei saanud ühtegi korda mängida, aga 12.–13. oktoobril oli Jõelähtmes tulemas Harjumaa täiskasvanute harrastusteatrite festival.
Meil oli kolm tegelast puudu, aga minna ju tahtnuks…
Ja siis tegime nii: mina, kes ma nagunii olin seda lugu kokku-lahku kirjutanud, kirjutasin ühe tegelase välja, teist mängisin ise ja kolmandaks kutsusin Anneli Kaljuste Orissaare näiteringist. Pöörane idee – kahe prooviga ja võõra seltskonnaga lavale! Aga ta tuli ja oli, nagu oleksime kogu aeg koos mänginud. Žürii jäi meiega üldjoontes rahule, kuid tiitleid me seekord kahjuks ei saanud.
Kogu me trupi nimel tänan Annelid ja loodan, et kui mul veel mõni imeline idee tuleb, siis aitavad saarlased hädast välja.
Ellen Teemus
Lisa kommentaar