Jahimehed ei tunne emahundi sigimisorganeid (1)

Hundiuurijad ei ole rahul jahimeeste teadmistega hundi füsioloogiast, sest kiskjate arvukuse hindamiseks vajalike kütitud emaste huntide sigimisorganite asemel saadavad jahimehed teadlastele uurimiseks sageli kusepõisi.

Teadlased tõdevad, et kui laekunud vanuseproovidest saab kokku piisavalt hea valimi, siis sigimiselundkondade kohta seda öelda ei saa. Möödunud jahihooajal toodi hundiuurijatele proove kõigest 65 protsendi kütitud emahuntide kohta ning üle poole kogutud proovidest olid kasutamiskõlbmatud, sest sigimisorganite asemel oli hundil ära lõigatud vale elund, kõige sagedamini kusepõis.

Emaste huntide sigimiselundid on teadlastele vajalikud, et hinnata siginud emaste osakaalu küttimisvalimis ning loodete keskmist arvu, mis on väga olulised näitajad hundi arvukuse muutumise prognoosimisel.

Keskkonnaagentuuri kiskjate seire peaspetsialist Marko Kübarsepp ütles, et valede elundite saatmine on tegelikult iga-aastane probleem. “See teema on enne ka üleval olnud ja vastavalt vajadusele on jahimeestele ka õpetusi jagatud, aga kõiki ei jõua ju koolitada,” rääkis Kübarsepp. “Eks ta ole paljudele ka väga ebameeldiv protseduur ja paljud ei taha seda üldse teha,” lisas ta.

Kübarsepa sõnul võiks loomadelt proovide võtmisega tegeleda riik, nagu see toimub Soomes, kuid see nõuab eraldi ressurssi. Soomes näiteks viiakse kütitud loom kindlasse kogumiskeskusse ja seal on õppinud inimesed, kes loomalt vajalikud organid eemaldavad. Samas on sellised kogumiskeskused väga kulukad, isegi Soomes on neid kinni pandud, märkis Kübarsepp.

“Mina ei oska teiste eest rääkida, aga mina võtan ikka välja emaka ja munasarjad, nii nagu peab,” ütles Võhma jahimeeste seltsi juhatuse esimees Toivo Lõhmus. Veterinaarina töötava Lõhmuse sõnul teab ta eksimatult, kus loomal üks või teine organ asub ja millised need välja näevad. “Minu jaoks pole selles töös ka midagi ebameeldivat: mul pole vahet, kas ma lahkan koera, hunti või vasikat,” sõnas Lõhmus.

Lõhmus lisas, et hundiuurijad on jahindusorganisatsioonidele saatnud ka illustreeritud juhendmaterjali, kust ja kuidas tuleb loomal organeid proovideks lõigata. Teisalt ei välistanud Lõhmus, et väiksema vilumusega jahimeestel võib organite äratundmisega probleeme tekkida küll. “Samas, kui sa võtad emaka koos kusepõiega, ei juhtu ka mitte midagi. Võid ju rohkem võtta, eks nad ise pärast harutavad seal,” märkis ta.

Orissaare jahimeeste seltsi juhatuse esimehe Hinnar Kuuderi sõnul õpetas nende jahimehi emakal ja kusepõiel vahet tegema kadunud Harro Jäe, kes oli staažikas jahimees ja veterinaar. “Neid on lihtne segamini ajada jah, aga ma võin käe südamele panna, et meil ei ole neid asju ühegi uluki puhul segamini aetud,” kinnitas Kuuder.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 667 korda, sh täna 1)