Valimisveerud: Kuidas edasi, Kärla ja Salme vald? (5)

Täna saavad “Valimisveergudes” sõna Kärla ja Salme vallas kandideerijad, kes vastavad  Saarte Hääle kolmele küsimusele:

1. Üks meie maakonna suuremaid probleeme on väljaränne. Kuidas saab teie omavalitsus turgutada ettevõtlust, et inimesed ei lahkuks ja neid isegi tagasi või mujalt juurde tuleks?

2. Millised on teie valla kolm suuremat probleemi ja kuidas neid lahendada?

3. Milline on teie hinnangul Saare maakonna optimaalne haldusjaotus? Kas haldusreform tuleks läbi viia vabatahtlikkuse alusel või riigi antud käsu korras?

 

Sander Nuum, Kärla vald, Isamaa ja Res Publica Liit:

1. Põhiline, mida vald saaks teha, oleks ettevõtluse soodustamine: võimaluste piires maksta toetust (nt elektriliitumiste loomiseks uutele objektidele või abistada valla poolt ettevõtluseks vajaliku muu infrastruktuuri rajamisel), anda valla omanduses olevaid kasutuna seisvaid maid või hooneid soodsamatel tingimustel rendile või müüa alustavatele ettevõtetele.

Maapiirkondades paiknevate ettevõtete arengut soodustaks tasuta ühistransport või ettevõtjate koostöös liikuma pandud bussid, millega töötajad saaksid vajadusel käia ka Kuressaarest Kärlal tööl. Nii olemasolevad kui ka loodavad ettevõtted peaksid tegema koostööd – ka seal võiks kohalik omavalitsus toeks olla. Pakkuda võiks ka nõustamisteenuseid ja korraldada ühiseid koosolekuid.

2. Suuremad probleemid on töökohtade puudus, noorte lahkumine vallast ja ka rahva vananemine. Kõiki neid probleeme saaks lahendada ettevõtluse turgutamisega. Kui tööealistel inimestel on tasuvad töökohad, ei soovi nad lahkuda. Samuti oleks hea, kui omavalitsus soodustaks noorte valda elama asumist soodsa krundi või korteri pakkumisega. Oluline on toetada ka neid noori, kes on asunud oma esivanemate kodusid renoveerima või neisse paikadesse uusi hooneid ehitama. Tähtis on, et vallas elu käiks ja inimesed toimetaksid.

3. Minu silmis on Saare maakonna jaoks optimaalne üks omavalitsus – see lihtsustab teenuste korraldamist ja võimaldab ära kasutada eri valdades paiknevaid ressursse, mis praegu jäävad teistele valdadele kättesaamatuks. Leian, et haldusreformi peaks läbi viima omavalitsuste vabatahtlikkuse alusel, aga kindlasti peaks arvestama maakonna elanike tahet. Olulisem olekski elanike arvamus, mitte vallaametnike soov oma ametikohast kinni hoida.

 

Jaanika Rikko, Kärla vald, Eesti Keskerakond:

1. Et turgutada omavalitsustes ettevõtlust, peaks vald ettevõtlust toetama 5–10% ulatuses vastavalt ettevõtte suurusele ja töökohtade arvule, samas rohkem toetama ka põllumajandusega tegelevaid inimesi. Ettevõtluse toetamine tagab töökohad ja sellega suureneb ka tulumaksubaas vallas.

Et inimesed tagasi või neid juurde tuleks, peaks kõigi erakondade esindajad, maavalitsus ja teiste saarte (Hiiumaa, Ruhnu, Kihnu, Abruka jne) lõpuks ümarlaua taha istuma ning tegema pöördumise majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ja riigikogu          majanduskomisjonile, et saarte elanikud ei peaks mandrile sõites ja koju naastes piletiraha maksma. Meretee on maantee pikendus ja riigi oma ning riik peaks maksma nii palju dotatsiooni, et saartele sisse kirjutatud inimesed saaksid tasuta liikuda. See suurendaks kindlalt nende arvu, kes end saartel sisse kirjutavad – tasuta ühistransport tõi ju hulga inimesi Tallinna elanikeks!

2. Need probleemid on juba väga pika habemega – sotsiaaltöö vallas lonkab, meie rahvamaja on vist maakonnas ainuke, kus on kuivkäimlad; ka maja väljanägemine on väsinud. Kohe on tulemas talv ja küttekulud tõusevad lakke – maakonna kalleima hinnaga toasoe.

Lahendus on leida sotsiaaltööd armastavad töötajad, ehitada uus hästi läbi mõeldud projektiga rahvamaja. Küttekulude vähendamiseks tuleb leida optimaalsed lahendused praegu kütet pakkuva ettevõttega või leida uusi alternatiive ja koostööpartnereid.

3. Saare maakonna optimaalne haldusjaotus peaks olema ikka rohkem omavalitsusi kui ainult üks. Keskerakond kaotaks eeskätt maavalitsused, mille funktsiooni ja tähtsust ei ole näha – kas inimestel on sellest asutusest konkreetset abi: Mis asju maavalitsus ajab, kelle huvide eest seisab? Mida suurt on maavalitsus viimastel aastatel teinud? Vallad ja valdade piirid peavad aga jääma, sest need on kogukonnakesksed – inimesed elavad seal, töötavad, maksavad makse ja tunnevad oma valla hüvesid. Haldusreformi osas peaks läbi viima elanikkonna küsitluse. Riigi käsu korras seda teha ei saa, sest oleme ikkagi demokraatlik ühiskond.

 

Tiina Luks, Kärla vald, Eesti Reformierakond:

1.Enamik omavalitsustest leiab, et kohalik omavalitsus peab aktiivselt toetama piirkonna ettevõtluse arengut. Niisamuti ka Kärla vald. Peamine võimalus on infrastruktuuri arendamine (nt teede ehitus ja remont, hea internetiühenduse tagamine), lihtne, selge ja kiire asjaajamine. Ettevõtete piirkonnas hoidmiseks on kindlasti oluline elukeskkond tervikuna (lasteaia, kooli, vaba aja veetmise ja sportimisvõimaluste olemasolu). Kui inimestel on olmemuresid vähe(m), saab ettevõtja keskenduda ettevõtlusele. Pean oluliseks ka koostööd ettevõtjate ja omavalitsuse vahel, kas siis kitsaskohtade selgitamiseks või ühisteks ettevõtmisteks. Kindlasti on võimalus laste ja noorte ettevõtlikkuse toetamine (huviringid, vastavasisuliste ürituste ja projektide toetamine).

2. Nii suuremaid kui ka väiksemaid muresid ja probleeme on igapäevaselt kindlasti rohkem kui kolm, aga toon välja paar olulisemat.

Ruumipuudus isetegevuseks ja noortetegevusteks. Lahendus on ehitada korralik ja kompaktne rahvamaja, kus leiavad lisaks raamatukogule koha noortekeskus ja seni koduta 20-aastane muusikakool.

Perearsti puudumine on juba “habemega” mure, aga lahenduseni jõudmine ei ole kõige lihtsam. Võin kinnitada, et püüame edasi.

3. Minu arvates oleks mõistlik, et halduskorralduse osas suudavad ühe kandi omavalitsused ise kokku leppida, on neid siis kolm või 13. Teame kõik, et käsu korras tehtu ei pruugi olla see, mis meile meeldiks. Aga kui ise ei oska, ei saa või ei taha, tuleb oodata käsku, sest samamoodi jätkata ei ole mõistusepärane. Kärla on seni toetanud ühe omavalitsuse ideed, et juhtimises oleks suurem kompetents ja olemasolev ressurss maksimaalselt kasutatud kogu Saaremaa arenguks.

 

Meelis Juhandi, Salme vald, valimisliit Koostöö:

1. Ettevõtluse turgutamiseks on oluline panustada piirkonna avalikku ruumi (sh teedeehitusse), et inimestel oleks seal mugav ja meeldiv elada. Kindlasti tuleb toetada ka ettevõtjate ideid ja mõtteid, kuidas töökohti juurde luua, samas käiakse Salme vallast palju tööl ka naaberpiirkondades – Kaarma vallas ja Kuressaares, mistõttu on korras teed olulise tähtsusega. Tasemel haridusvõrk ja -võimalused (sh huvitegevuse toetus) meelitavad noori peresid.

2. 1) Heakord endistes tootmishoonetes – Viiase, nn Junga töökoda. Lahenduseks võiks olla nn heakorrafond, kust saaks toetust see, kes parendab mõnda avaliku ruumi objekti (kas või lammutab vanad ja lagunenud).

2) Liiklusohtlikkus Salme alevikus Sõrve maanteel. Lahendus: kergliiklussild Salme jõele ja kõnniteede/kergliiklustee väljaehitus kuni Läätsani.

3. Selline haldusjaotus nagu praegu, on Saaremaal olnud läbi mitme sajandi ja ma ei näe otsest vajadust, et see peaks muutuma. Pigem on need põhjused, miks tahetakse üht suurt Saaremaa valda, poliitilised, ja selget kasu toovat põhjendust neil ei ole. Arvan, et praeguse haldusjaotusega on Salme igati jätkusuutlik omavalitsus.

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 475 korda, sh täna 1)