Milvi Viss sai autasu treeneritöö eest (4)

HINDAMATU PANUS: Spordiga hakkas Milvi Viss tegelema 1955. aastast. Foto: erakogu

Laupäeva õhtul Tallinna Lennusadamas toimunud Euroopa Kergejõustikuliidu pidulikul auhinnagalal anti üle ka liidu treeneritöö autasud, millega tunnustatakse treenereid nende hindamatu panuse eest. Eestist pälvisid treeneritöö auhinna Toomas Merila ja Milvi Viss.

“Mulle oli see nii suur üllatus,” ütles Milvi Viss Saarte Häälele, lisades, et kui talle helistati ja auhinnagalale kutsuti, siis küsinud ta esiteks, et ega teda ometi tütar Virge Treieliga segi pole aetud.

“Ja ma muidugi ei kujutanud üldse ette, et mul tuleb sinna lavale minna. Mõtlesin, et eks ma kuulan seal, mida räägitakse, ja kena kontsert on ju ka,” naeris ta. Autasuks sai Milvi Viss suure seinaplaadi ja Eesti kergejõustikuliidu hõbemärgi. Auhinnagalale võttis Milvi oma sõnul n-ö julgestuseks kaasa õe Helgi Kivi.

Kergejõustik on Milvil olnud südames kogu aeg. Treeneritöö ei olnud aga teps mitte kerge. “Ega ma nendega ei õiendanud, kellel hästi välja ei tulnud, ma õiendasin nendega, kellel annet oli, aga kes ei viitsinud teha,” rääkis ta, mööndes, et ta ei tahtnud, et ükski talent kaduma läheks.

Orissaare spordihoone juhataja kt Andla Rüütli sõnul peavad Orissaare inimesed olema rõõmsad, et seal elab ja toimetab tark ja kogenud inimene, kes kasvatanud mitu põlvkonda väärt ja tublisid inimesi.

“Kindlasti ei saa siin rääkida pelgalt tippsportlastest, vaid tervetest, ausatest ja töökatest inimestest,” märkis ta, lisades, et Milvi käe all on koolituse saanud tuntud inimesed, kes teevad täna suuri tegusid meie riigi hüvanguks.

Milvi Viss on olnud Kaie Kandi esimene treener, samuti oma tütarde Viire, Virge ja Vika, Raivo Vesiaia, Kaire Nurja treener, innustanud Kalle Laanetit jpt.

Spordiga hakkas Milvi Viss tegelema 1955. aastast ning on võitnud Eesti MV-del 1960–1969 sprindis, tõkkejooksus, kõrgushüppes ja viievõistluses 18 medalit (kolm sisemeistrivõistlustel), sh 4 kulda (1962 ja 1967 viievõistluses ja 1966. a 100 meetri tõkkejooksus ning 1965 sisemeistrivõistlustel viievõistluses).

Aastail 1965–2006 töötas ta Orissaare keskkooli kehalise kasvatuse õpetajana ja 1965–1992 ka spordikooli treenerina ning 2003–2007 Muhu põhikooli kehalise kasvatuse õpetajana.

Ta on tulnud teatejooksus Eesti meistriks ja on NL-i maaspordiühingute MV-del 80 meetri tõkkejooksus võitnud hõbemedali. Samuti pälvis ta 1982. aastal Eesti parima noorte kergejõustikutreeneri tiitli.