Valimisveerud: Kuidas edasi, Kaarma vald? (5)

Täna on “Valimisveergudes” sõnajärg Kaarma valla kandidaatide käes, kes vastavad       kolmele Saarte Hääle küsimusele.

1. Üks meie maakonna suuremaid probleeme on väljaränne. Kuidas saab teie omavalitsus turgutada ettevõtlust, et inimesed ei lahkuks ja neid isegi tagasi või mujalt juurde tuleks?

2. Millised on Kaarma valla kolm suuremat probleemi ja kuidas neid lahendada?

3. Milline on teie hinnangul Saare maakonna optimaalne haldusjaotus? Kas haldusreform tuleks läbi viia vabatahtlikkuse alusel või riigi antud käsu korras?

 

Ene Vahter, Isamaa ja Res Publica Liit:

1. Ettevõtluse arendamise “pudelikael” on jätkuvalt praamiühendus. Ettevõtluse turgutamiseks toetame tasuta praamiliikluse ideed, mis oleks maanteejätk mandrile ja toetaks ettevõtluse arengut Kaarma vallas ja kogu maakonnas. Lisaks kuulutab omavalitsus välja ettevõtliku ettevõtja stipendiumi, pakume sildfinantseeringut projektide realiseerimisel.

2. Probleem – lahendused:

1) Koolitransport – omavalitsus kompenseerib õpilastele tasuta transpordi kooli ja koju Saare maakonna piires.

2) Töökohtade nappus – ettevõtluse turgutamisega luuakse tingimused töökohtade loomiseks.

3) Hooldekodu – koostöös teiste valdadega toetame erahooldekodu rajamist.

3. Üks omavalitsus oleks maakonnas ennatlik. Haldusreform on maakonnas aga vajalik ning kui vabatahtlikkus on tagasihoidlik, siis peaks reform tulema riigipoolse argumenteeritud initsiatiivina.

 

Maarika Ellermaa, valimisliit Kaarma On Ühtne:

1. Läbi aegade on väljaränne suuremal või vähemal määral kõneaineks olnud: alati ei pea seda pidama probleemiks. Õppides või töötades väljaspool Saaremaad ammutatakse teadmisi-kogemusi, saadakse juurde elutarkust, karastutakse tagasilöökidest. Teatud eluperioodil leiab enamik noori, et tuleb minna, saada uusi kogemusi, panna end proovile ja tutvuda kõige uuega, mida Saaremaal ei ole. Tagasitee kodusaarele leitakse, kui on saavutatud teatud küpsus ja kindlustunne ning soovitakse soetada kodu ja kasvatada lapsi rahulikus ja turvalises keskkonnas. Investeering lastesse ja noortesse, mitmekülgse hariduse ja huvitegevuse võimaldamine on kindlasti üks võimalus, mis toetaks noorte jäämist saarele. Kui toetada, innustada ja tunnustada noori ettevõtluses, aidata projekte ellu viia, annab see soovi ja tahtmise tegutseda Saaremaal. Eeltoodu ei nõua suuri rahaeraldisi, vaid head tahet ja pealehakkamist.

2. 1) Teede seisukord, mis on alati päevakorral olnud ja on tulevikuski. Iga aasta saab mõni küla tolmuvaba teekatte ja seda suunda jätkatakse. Lisaks kergliiklusteede hooldus ja uute rajamine nii Muratsi kui ka Aste asula ja Aste küla suunas.

2) Pähkla hooldekodu hoolealused peavad oma päevi mööda saatma väga kitsastes oludes. Uue hooldekodu ehitamine aitaks kindlasti luua avaramad elamistingimused ja võimaldada eakatel väärikamalt vananeda.

3) Et tulevikus meie lapsed elu saarel edasi viiksid, on meie kohustus neid praegu igati toetada ja innustada nii õpingutes kui ka ettevõtmistes.

3. Kaarma vald on ka varem püüdnud naaberomavalitsustega ühinemisteemadel läbirääkimisi pidada. Seni edutult. On ka arusaadav, sest iga kogukond teab-tunneb oma kitsaskohti kõige paremini ja püüab neid ise parimal viisil lahendada. Ühise suure omavalitsuse korral on oht, et otsustajad ja jagajad kaugenevad ääremaa elanikest ja maainimese muredest ei hooli enam keegi. Seega toetame praegust haldusjaotust, ent rahvaküsitluse kaudu saab selgust, mida inimesed tegelikult soovivad. Sellest tulenevalt saab juba edasisi plaane teha.

 

Inga Teär, Sotsiaaldemokraatlik Erakond:

1. Valla elanikearvu stabiliseerimiseks on oluline töökohtade olemasolu, lastega peredele kvaliteetne haridus ja lasteaiakohtade olemasolu, eakatele aga vajalike teenuste kättesaadavus. Seda on võimalik saavutada koostöös Kuressaare linna kui tõmbekeskusega. Kaarma vallas saab luua atraktiivsed võimalused uuselamuarendusteks ja noortele peredele oma kodu loomiseks, tehes koostööd arendajatega. Elupaiga valikul saab otsustavaks infrastruktuuri efektiivsus. Seisame selle eest, et meil oleks turvaline koolitee lastele, toimiv bussiliiklus ja korras teed.

Palju aitab kaasa piirkonna hea maine ja innovaatiliste ideede elluviimine. Ettevõtluse toetamisel tuleb tunnustada olemasolevaid ettevõtteid ja pakkuda toetust laienemisel. Väikeettevõtjatele ja alustavatele ettevõtjatele pakkuda toetust ja hõlbustada asjaajamist kohalikul tasandil.

Koostöö kohalike ettevõtjatega, nende tunnustamine ja toodete (nt kohalik toit) eelistamine aitab nende edenemisele kaasa. Luues võimaluse valla ettevõtetele omavaheliseks suhtlemiseks, saab tekitada infovälja, mis on kasulik nii ettevõtjatele, vallaametnikele kui ka elanikele. Näiteks on võimalik suunata Kaarma vallast pärit noor praktikale või ka tööle kohalikku ettevõttesse.

2. Kolm suuremat probleemi:

1) Kodukoha lähedal asuvate laste- ja haridusasutuste vähesus. Lahendus: koostada analüüs, mille põhjal otsustada vajaliku asutuse loomine piirkondades, kus laste arv seda võimaldab (lasteaed-algkool, lasteaed-põhikool või lastehoid).

2) Maksumaksjate arvu vähenemine ja ülalpeetavate arvu kasvamine. Lahendus: majanduse arenguks ja kogukonna toimimiseks vajaliku taristu arendamine ka tõmbekeskusest kaugemates piirkondades.

3) Valitsemise vähene avatus, millest tuleneb piirkondade arendamise ebavõrdsus. Lahendus: volikogu istungid peaksid toimuma valla erinevates keskustes. Need peavad olema avatud kogukonna liidritele ja kohalikele ettevõtjatele, et otsustajad kohalike probleemidega kurssi viia.

3. Üks omavalitsus osavaldadega endistes keskustes annaks võimaluse palgata tugevaid spetsialiste ja tagaks teenuste kättesaadavuse. Reformi läbiviimist peaks reguleerima riik.

 

Andres Tinno, Eesti Reformierakond:

1. Vallal praegu suuri hoobasid ettevõtluse arendamiseks ei ole, ent oluline on koostöö ettevõtjatega – asjaajamine vallas peab olema kiire ja läbimõeldud. Nii ettevõtja kui ka eramaa omanik peab saama vallast võimalikult kiiresti vastused oma küsimustele ja lahendused oma soovidele. Praegustel väikestel omavalitsustel puudub võimekus ettevõtluseks vajaliku taristu arendamiseks. Samas tuleb luua inimestele hea elukeskkond (seltsimajad, taristu, igapäevaste teenuste kättesaadavus, ühistransport jne). Küll siis tekib elanikel ideid, kuidas ettevõtlust arendada.

2. Aste koolimaja sai valmis, Nasva klubi ja Eikla seltsimaja on ehitamisel. Nende majade tööle panek tähendab ringide ja hobitegevuse finantseerimise suurenemist. Suur ülesanne on hooldekodu ja tugiteenuste kaasajastamine ja parendamine. Lahenduseks on ühise hooldekodu ehitamine mõne naaberomavalitsusega (Kuressaare linnaga) kahasse, koduhooldusteenuste valiku suurendamine.

Kohalike teede kogupikkus on vallas suur ja ootused võimalustest suuremad. Lahendus on hea koosöö jätkumine maanteeametiga, vallapoolsete finantseeringute suurendamine ja projektiraha kaasamine.

Oleme suurim vald Saaremaal, kuid keskus kui selline puudub. Vallal on palju hooneid ja rajatisi, kuid kohapeal pole enam piisavalt inimesi, kes neid kasutaks. Kus on inimesed, puudub osaliselt korralik taristu. Osaliselt on lahendus nn Saaremaa suurvalla kontseptsioonis. Praegu kindlasti tihedam koostöö Kuressaarega, kuna valla elanikud elavad suures osas Kuressaare ümbruses (Nasva, Kudjape, Muratsi, Vaivere, Upa jne, jne).

Samas ei tohi unustada kaugemaid piirkondi. Kuna Kaarma valla jaoks on tõmbekeskus Kuressaare, peab eelkõige arendama just ühistransporti, et suurendada inimeste liikumisvõimalusi keskuse vahet.

3. Kahjuks ei ole seni kriteeriumid selgelt määratletud ja seega ei saa optimaalset haldusjaotust hinnata. Arv ei ole eesmärk, küsimus on selles, mida see võimaldab ja mis läheb paremaks (halvemaks). Mõistuse hääl ütleb, et jõud tuleb ühendada, kuna Saaremaal on väga palju ühiseid probleeme ja maksubaas piiratud. Üks või kaks kuni neli omavalitsust on ikkagi parem kui 16. Ühe väikese valla piires tehtud otsused ei ole kindlasti optimaalsed, kuna inimesi on ühe või teise kvaliteetse teenuse jaoks liiga vähe.

See on juba paratamatus, et ühineda tuleb. Parem, kui vabatahtlikult, sest jõuga tehtud ühinemisreeglid on mujalt peale surutud ega pruugi Saaremaa eripäraga sobida. Ühinemise edasilükkamine teeb selle tulevikus meile kõigile rahaliselt märksa kallimaks.

 

Tiit Tilk, üksikkandidaat:

1. Kui omavalitsus saaks otseselt ettevõtlust turgutada, oleks seda ammu tehtud või ongi juba tehtud ja tehakse oma võimaluste ja volituste piires. Väljarände põhjus on väärtuste kriis. Kedagi ei ole vaja süüdistada, ka iseennast mitte! Tulime puuduste ühiskonnast. Kui keegi oleks 20 aastat tagasi õpetanud, et kerkivad sellised probleemid, ei oleks teda kuulatud.

Tänaseks oleme tarkust kogunud. Oleme asunud ohtlikule teele, võimendades liialt sõnumit palgavaesusest, märkamata, millises rikkuses me tegelikult elame. Palgavaesuse rõhutamine ei soodusta ettevõtlust ega inimeste kinnistumist maapiirkondadesse. Üksikisiku või pere seisukohalt oleks mõistlikum arvutada, kuhu raha kulub, kas kulutused on alati otstarbekad või saaks midagi optimeerida.

Kuna eluase on problemaatilisim kulukoht, olen mõelnud selgeks optimeeritud lihtsa, kuid kvaliteetse ja mugava maja idee. Maal elades on mu eluasemekulu ainult 25 eurot kuus läbi aasta. Väljarände pidurdamiseks peaksime arendama ühistegevust just sarnaste kodude rajamiseks. Ja palju muu asendamiseks, mida seni pillavalt suurkauplustest ja teenustena ostame. Kui maale tulevad tegusad perekonnad, leiavad nad ise ettevõtlusvorme või meelitavad ettevõtjaid väljast. Lõuna-Eesti vaimustavatest näidetest oleme juba kuulnud.

Õpetajana töötaksin uut ja elutervet mõtlemisviisi kandvas kogukonnakoolis tasuta.

2. Vastus on eelmise küsimuse küljes ja puudutab kogu Eestit. Elanike lahkumise põhjusi tuleks otsida ka infoühiskonnale sobimatust hariduskorraldusest ja -sisust. Omavalitsus üksi ei peagi neid probleeme lahendama. Küll aga otsima koostööd kõigi teistega.

3. Tänane haldusjaotus ja korraldus tuleneb põhiosas mineviku “sidevahendist”, milleks oli hobune. Kaasaegseks asjaajamiseks ei ole tarvis täielikult komplekteeritud vallamajasid praegusel kujul. Küll aga kompetentseid ja mobiilseid ametnikke ehk elanike abilisi, kellest suur osa võib teha oma tööd kas või kodus, külastades regulaarselt asulaid või külakeskusi.

Valdade liitmine peaks toimuma vabatahtlikkuse alusel, tuginedes mõistmisele, mitte lühiajalistele erahuvidele.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 653 korda, sh täna 1)