Kultuurikollektiivid on stagnatsioonis (8)

Käesolev pöördumine on kantud murest Eesti rahvuskultuuri traditsioonide hoidmise pärast Kuressaare linnas.

Kohalik, edumeelne kultuurirahvas on juba viis aastat suhtunud mõistvalt Kuressaare linnavalitsuse kärbetesse kultuurieelarves. Heauskselt oleme eeldanud, et meie mõistvale suhtumisele vastatakse samaga. Täna paistab aga, et linnavalitsuse toetus linna traditsiooniliste ürituste arenguks ei suurene ja uute projektide algatamiseks ei taastu.

On kadumas lootus, et rahvakultuurikollektiivide juhendajate stipendiumi tase üldse taastub. Tegemist pole n-ö kolmanda sektori toetusega – tegemist on kõrgharidusega spetsialistide erialase töö tasustamisega. Tundub, et praegust olukorda peetakse juba vaikimisi normaalseks.

Kuidas rääkida arendamisest ja edendamisest olukorras, kus meie kultuurikollektiivid on stagnatsioonis, et mitte öelda hääbumas? Eesti rahvuskultuur on praeguses valikute maailmas niigi ohus – kas Kuressaare soovib olla esirinnas nende omavalitsuste hulgas, kes seda tõsiselt ei võta? Võrreldes enamiku Eesti väikelinnadega paistab Kuressaare väga hoolimatus positsioonis.

1. Soovime, et Kuressaare linnavalitsus kaaluks tõsiselt kultuuriprojektide toetamise taastamise võimalust linnaeelarves. Viimati oli selleks eelarves 2008. aastal 150 000 krooni ja 2009. aastal 30 000 krooni. Tänaseni on projektitoetused volikogu määrusega peatatud.

Kuressaare on üks vähestest samas suurusjärgus linnadest, kus III sektorile projektipõhiselt, konkursi alusel toetusi ei eraldata. Me ei saa pidada mõistlikuks eelarvet, mis pärsib kolmanda sektori ettevõtlikkust juba aastaid, toetades vaid üksikuid ettevõtmisi eelarvest ja reservfondist.

Leiame, et selline lähenemine ei ole linnas tegutsevate seltside ja kollektiivide suhtes õiglane ega järgi elementaarset eelarveloogikat.

Soov ja ind teha midagi uut ja edasiviivat linna heaks on seetõttu kahanemas. On piinlik küsida Kultuurkapitali Saaremaa ekspertgrupilt toetust linnas toimuvatele üritustele, mida linn ise ei toeta. Meie jaoks näitab see suhtumist oma teotahtelisse ja ettevõtlikku kodanikku.

2. Soovime, et Kuressaare linnavalitsus taastaks varasema rahvakultuurikollektiivide juhendajate stipendiumide määra ning seoks selle jätkuvalt linnavalitsuse üldiste palgatrendidega. Enne eelarvekärbet 2008. aastal oli see summa 150 000 krooni ehk l0 000 eurot.

3. Soovime, et linnavalitsuse rahandusosakond teeks arvutused, kui paljudele üritustele on viimase kolme aasta vältel eraldatud raha linna reservfondist. Korduvalt toetatud ettevõtmised võiks asetuda eelarveridadele.

4. Ootame linnavalitsuselt eelarve koostamisel ja kinnitamisel meie esindajate kaasamist ja ettepanekuid eelarve koostamisel. Samuti põhjendatud selgitusi otsuste kohta.

5. Soovime, et linna suhtumine oma kollektiividesse kajastuks ka Kultuurivara eelarvereal “ürituste korraldamine”, sealhulgas traditsioonilised rahvakultuuriga seotud üritused nagu Oma Pere Päev, mis on mõeldud osalt tunnustusüritusena rahvakultuuritegijatele linnas jt; transpordikulud (linna esinduskollektiivide esindamine žanripäevadel või konkurssidel); juhendajate ja personali koolitusraha jne.

6. Eeldame, et nii linna kui ka Kultuurivara eelarve suudab edaspidi tagada linna uue arengukava 2013–2014 suunas liikumise.

Eesti kultuuripoliitika arengusuundades aastani 2020 rõhutatakse, et Eesti kultuuri tugevus on piirkondlikud eripärad, identiteedid ja inimesed, kes kannavad edasi paikkondlikke kombeid ja elulaadi. Omakeelse ja mitmekülgse kultuurielu hoidmine on strateegiliselt oluline ning vastupidised arengud nõrgestavad lisaks otseselt kultuuriga seotutele ka mitmeid teisi valdkondi (nt regionaalareng, haridus, majandus).

Kultuuritegevuse kaudu on võimalik luua olulist lisaväärtust nii regionaalses arengus, turismis kui ka ettevõtluses. Erinevate piirkondade kuvand on sageli seotud regiooni kultuuri- või spordieluga, samuti mõjutab kohalik kultuuriruum elanike motivatsiooni piirkonda jäämisel või sealt lahkumisel. Seega on kultuuritegevuse pakutavate võimaluste oskuslik kasutamine üks regionaalarenguga seotud riskide maandajaid. Tegelikult võiks rahvakultuur olla meie linna au ja uhkus. Turismimagnet ja terviselinna vaimse tervise lipulaev!

Kuressaare linna rahvakultuurikollektiivide esindajad ja juhid:
Villu Veski, Kuressaare Kultuurivara juhataja; Maris Rebel, Kuressaare Kultuurivara kultuurikorraldaja; Eena Mark, Piiprellid MTÜ; Virge Varilepp, Kadrid MTÜ; Ester Soe, segakoor Sauer, Saaremaa meeskoor SÜM; Janne Tamm, segakoor Lyra; Helju Ansperi, segarühm Pihlakas; Malle Koppel, naisrühm Ritsikas; Kalle Kadarik, segarühm Keeris; Tiit Aavik, Saaremaa meeskoor SÜM; Kersti Pink, kammerkoor Helin; Helju Rattus, tantsurühm Eideratas; Virve Kaiste, tantsurühm Mariella; Aasa Lõoke, tantsurühm Kanarbik, naiskoori Piret koorivanem; Veikko Lehto, kammerkoor Eysysla, Saaremaa poistekoor; Matis Männa, Kuressaare muusikakooli sümfoniettorkester; Mari Ausmees, Saaremaa meeskoor SÜM; Mai Rand, Kuressaare kammerkoor Helin; Marika Mets, naiskoor Piret, naiskoor Ätsed; Pilvi Karu, MTÜ Saaremaailm


KOMMENTAAR

Tiina Talvi, Kuressaare hariduse ja kultuuri abilinnapea:

Täname kõiki kultuuritegijaid, kes läbi aegade on entusiastlikult vedanud ja osalenud rikkalikus Kuressaare kultuurielus. Mõistame kultuuritegijate soovi tõsta stipendiume ning suurendada raha eraldamist harrastuskollektiividele ja mittetulundusühingute tegevuseks.

Kuressaare linna toetus kultuurile moodustab 15,8 protsenti kogu linnaeelarvest. Sinna lisanduvad ühekordsed remondi-, projektide omaosaluste ja üksitaotluste kulud. Linna rahastamisele kuuluvad Kultuurivara, Kuressaare Linnateatri, Spordibaaside, muusikakooli, kunstikooli ja spordikooli majandus- ja personalikulud. Lisaks toetame kultuuriüritusi nagu Saaremaa Ooperipäevad, kammermuusikapäevad, merepäevad jmt, ning väga laia
spektrit kunsti- ja muusikakallakuga huviharidust. Jätkuvalt finantseerib linn maakondlike kultuuriürituste läbiviimist. Mittetulundusühingute seast rahastame linnaorkestrit ja toetame Saaremaa Rahvateatri ja Saare Vene Seltsi ürituste läbiviimist. Rahvakultuurikollektiivide 17 juhile maksame stipendiumi, anname tasuta kasutada ruumid ja anname esinemistoetust Pärimuskultuuri suve jaoks.

Kollektiivide tegevust aitavad korraldada Kultuurivara kultuurikorraldaja ja linna kultuurinõunik. Kahel viimasel aastal on linna eelarve muudatustes olnud prioriteediks palkade taastamine. Võrdselt palga kasvule tõsteti samavõrra rahvakultuurijuhtide stipendiume. Sama teeme ka 2014. ja 2015. aastal.

Tuhat eurot lisati 2013. aastal linnaorkestri eelarvele. Lisaks on hariduskuludest jätkuvalt toetatud meie koolide ringide tööd: rahvatants, koorimuusika, näitekunst, käsitöö ja kunst.

Kultuurikollektiivide tehtud ettepanekud lähevad 2014. aasta eelarve koostamisel arvesse. Kui suures ulatuses saame kulusid suurendada, sõltub linna rahalistest võimalustest. Ettepanekuid lisarahastuseks on laekunud kõigist linna allasutustest.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 532 korda, sh täna 1)