Valimisveerud: Kuidas edasi, Torgu vald? (7)

Tänases lehes vastavad Saarte Hääle esitatud küsimustele kandidaadid Torgu vallast.

1. Üks meie maakonna suuremaid probleeme on väljaränne. Kuidas saab teie omavalitsus turgutada ettevõtlust, et inimesed ei lahkuks ja neid isegi tagasi või mujalt juurde tuleks?

2. Millised on Torgu valla kolm suuremat probleemi ja kuidas neid lahendada?

3. Milline on teie hinnangul Saare maakonna optimaalne haldusjaotus? Kas haldusreform tuleks läbi viia vabatahtlikkuse alusel või riigi antud käsu korras?

 

Jüri Mitt, Sotsiaaldemokraatlik Erakond:

1. Torgu vald asub tõmbekeskusest ehk Kuressaarest ligi50 kmkaugusel. Kõik sõidud siia võtavad bensiini ja iga ettevõtja mõtleb enne mitu korda, miks ta peaks oma äri nii kaugele rajama. Turismiäri toob sisse kolm kuud aastas.

Ma ei mäleta, et viimase kümne aasta jooksul oleks vallavõimud meie vallas tegutsevaid ettevõtjaid kokku kutsunud. Võin tuua ainult negatiivse näite, kuidas kaks ettevõtlikku naist siin enam eriti ei tegutse ja sel suvel ei avatudki Ohessaare kohvikut. Põhjus väga lihtne: mindi “päälikuga” riidu.

2. 1) Tuleb teha lõpp ühemehediktaadile, kes “käsib, laseb, poob”. Pakkusime välja väga lihtsa laheduse: külavanemate kogu otsustagu, milliseid vallateid remontida, mis järjekorras ja kui suure raha eest. Kui see ettepanek läbi läheks, tõuseks külavanemate autoriteet. Sest siis saab koos mõelda ja vajalikke otsuseid teha. Meile öeldi: “Mis te tõmblete ja kogunete? Meil on olemas tarkur, kes teab, ütleb ja otsustab.” Ja nii ongi suurem osa aktiivsetest vallakodanikest käega löönud: Torgu köis, las lohiseb!

2) Oli aasta 2009, kui lubati: valige meid volikokku, uuendame kruusakatet Jämaja–Mõisaküla teel, viime mustkatte alla Mäebe–Kargi tee, aitame kaasa Mõntu–Ventspilsi laevaliini taasavamisele. Neid lubadusi pole täidetud. Uued valimised tulekul, käiakse jälle külast külla, ukselt uksele ja jagatakse uusi lubadusi, ikka need samad jutumehed (kohalikud teavad, mis seltskonnast on jutt). Valijad otsustavad, kuidas edasi.

3) Volikogu vajab hädasti inimest, kes küsib, nõuab informatsiooni, tahab vallaelanikega aru pidada ja oleks vallavõimudele “pinnuks tagumikus”. Elada saab, aga ebamugav on.

3. Ei oma rohkem informatsiooni, kui televisioonis nähtud ja ajakirjandusest loetud. Võiks ju küsida, noh Jüri, kas ema või tütar? Vastan: mulle pole isegi kummagi fotot näidatud, kogemustest ei maksa rääkidagi. Mille järgi siin otsustada? Meie valla seitse rahvasaadikut pidasid selles küsimuses omavahel aru. Teisi poliitilisi jõude ja vallakodanikke ei ole kaasatud.

 

Kaupo Vipp, valimisliit Taga-Sõrve Kodanik:

1.Torgus on kasutamata kaks suunda. Esiteks, anda ettevõtjaile soodsalt kasutada vallavara, tingimusel, et luuakse töökohti kohalikele. Teiseks, abistada aktiivsemaid kohalikke ühistuliste ettevõtlusvormide loomisel, sh vallas kogukonnateenuste osutamiseks, lastehoiust hooldusteenusteni. Eelkõige peab kaduma iga uut ideed ja algatust tõrjuv hoiak.

2. Probleemid ääremaade elutingimustes on tagajärjed. Lahendada saab ainult põhjuseid. Raske on mõjutada olematut regionaalpoliitikat või küünilisust kohaliku omavalitsuse kohustuste ja rahastuse reguleerimisel. Aga otseselt vallavõimust sõltuva kolme suurima probleemina näeme:

1) vallavõimu usaldamatust oma rahva vastu. See avaldub hirmus infoleviku ees, olgu vallavõimu plaanide või volikogu töö kajastamisel; hirmus rahva kaasamise ees; soovis hoida juhtimisest eemal kõik, kes pole võimulolijast sõltuvuses jne. Tulemuseks on kuulujutud, intriigid ja printsiibi “jaga ja valitse” järgi lõhestatud kogukond.

2) Sisuliste tegevusprogrammide ja eesmärkide puudumine, mis tingibki kohati sihitut tõmblemist, kohati hämmastavat apaatsust. See on seotud tihti kaugelt toodud vallavanemate (täna kolmeteistkümnes 20 aasta jooksul) alalise ebakindlusega. Praegunegi vallavanem pole varjanud kavatsust Torgust veel sel aastal lahkuda (olles sellele vaatamata sunnitud valimistel kandideerima!).

3) Valla toetuse puudumine meie niigi vähestele noorte ja aktiivsemate inimeste ideedele.

Torgu põhihäda pole raha- või asfaldipuudus, vaid katkine kogukonnatunne. Vallajuhtimises raviks seda häda diktatuuristiili asendamine koostööstiiliga.

3. Kuni Eesti omariikluse sisuks jääb rahvuse, keele ja kultuuri säilitamise ideaal, oleks mõeldamatu hävitada selle põhialus – kohaliku kultuuri eripärast ja sellega seonduvast omanditundest juhinduva kogukonna otsustusõigus omaenda elukorralduse üle. Selle säilimiseks ei saa omavalitsusi joonistada suuremaks, kui olid Eesti rahvuskultuuri allikad – muinaskihelkonnad. Ideaalid ei elaks neoliberaalse efektiivsuse raamidesse pressimist üle.

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 385 korda, sh täna 1)