Valimisveerud: Kuidas edasi, Valjala vald? (1)

Tänases lehes vastavad Saarte Hääle esitatud küsimustele kandidaadid Valjala vallast.

1. Üks meie maakonna suuremaid probleeme on väljaränne. Kuidas saab teie omavalitsus turgutada ettevõtlust, et inimesed ei lahkuks ja neid isegi tagasi või mujalt juurde tuleks?

2. Millised on Valjala valla kolm suuremat probleemi ja kuidas neid lahendada?

3. Milline on teie hinnangul Saare maakonna optimaalne haldusjaotus? Kas haldusreform tuleks läbi viia vabatahtlikkuse alusel või riigi antud käsu korras?

 

Alur Õunpuu, Isamaa ja Res Publica Liit:

1. Ühest lahendust väljarände suurenemise peatamiseks ei ole. Elukeskkonna inimestele atraktiivseks ja kutsuvaks muutmine on jätkuv ja pidev protsess ning töökohtade olemasolu olulisemaid kriteeriumeid, kuid mitte ainus. Täna on üks meie üks esmaseid samme visiooninõukoja ellukutsumine Valjala vallas. Meil on tublisid, kogemustega ja ettevõtlikke inimesi, kes on valmis nõustama neid, kes sooviksid alustada ettevõtlusega, luua endale ise töökoht. Jätkuvalt tuleb tööd teha, et tuua välja meie elukeskkonna eelised ja parandada tingimusi edaspidigi, leida võimalused viia teave inimesteni, kes oleksid huvitatud selles keskkonnas ja kogukonnas elamisest.

2. 1) Omavalitsuse jaoks on oma valla inimeste sotsiaalse turvatunde tagamine suuremaid väljakutseid. Oluline on suunata rohkem vahendeid hästi toimiva sotsiaalabivõrgustiku  väljaarendamisse, koduhoolduse võimaldamiseks erivajadustega inimestele ja vanuritele, hingehoidu. Kui inimese hingeelu on terve, on ta suuteline panustama ühiskonna arengusse, selle paremaks muutmisesse palju enam.

Tähelepanuta ei või jätta lastega perede olukorda. Risk langeda vaesusse on nende puhul suur ning vaesus võib omakorda oluliselt pärssida laste ja noorte arengut. Samas on lasterohkus üks olulisemaid eeldusi kogukonna ellujäämisel.

2) Pidevalt kallinev elektrienergia on suur kuluartikkel nii omavalitsusele, ettevõtjatele kui ka eratarbijatele. Oleme seadnud eesmärgiks leida alternatiivseid võimalusi energia saamiseks, kasutades kohalikke ressursse – olemasolevate veekogude võimalusi – või kaaluda biokütuse kasutuselevõttu.

3) Et inimeste arv vallas suureneks, on vajalik kogukonna koostöö – omavalitsuse, külade, aleviku, kodanikuühenduste ja seltside tasandil.

3. Oluline on, et inimeste jaoks ei halveneks elukeskkond, teenuste kättesaadavus ega sotsiaalne turvatunne. Kui ühtne omavalitsus Saaremaal seda suudab, on hästi.

Ühest küljest on mõistetavad kõhklused ja kahtlused, kas üks omavalitsus Saaremaal on võimeline kõike tagama, hoidma ära ääremaade veelgi kehvemasse seisu jäämise ja ametnike elanikkonnast kaugenemise. Teisalt on sama oht ka väikeses omavalitsuses, kus areng toimub ainult keskuses. Ühiselt on paljusid probleeme võimalik lahendada tunduvalt efektiivsemalt, kuid rahva arvamus on selles küsimuses väga oluline.

 

Aare Martinson, valimisliit Maaelu Toetajad:

1. Väljaränne, ettevõtlus, töökohad on omavahel seotud. Kohalike omavalitsuste omatulu väike osakaal eelarves jätab vähe võimalusi ettevõtluse toetamiseks, töökohtade loomiseks ja väljarände peatamiseks. Mis teha annab? Nõustada, menetleda ja otsustada kompetentselt ning kiiresti vallavalitsusele laekuvaid ettevõtlusega seotud taotlusi. Kavas on korraldada Leaderi projekti raames koolituspäevi, julgustamaks inimesi väikeettevõtjaks hakkama.

Töötada välja valla oma bränd (logo), märgistamaks vallas valminud tooteid ja pakutavaid teenuseid. Toetame nõrgal järjel olevat turismiettevõtlust (kodumajutus, kohvikupidamine, turismiinfopunkt, käsitöömüük).

Tõhusamad hoovad asuvad kohaliku omavalitsuse käeulatusest väljaspool. Vaja on muuta tänast maksusüsteemi, mis võimaldaks KOV-il enam toetada ettevõtlust kui töökohtade loojat maal.

2. Allpool toodud probleemid on aktuaalsed usutavasti enamikus Saare- ja Eestimaa valdades.

1) Kohaliku omavalitsuse piiratud võimalused ettevõtlust toetada.

2) Kohapealsete töökohtade vähesus. See probleem on seotud eelmisega. Valjala logistiliselt hea asukoht võimaldab küll hõlpsasti käia tööl väljaspool valda, kuid on ebamugav, sellega kaasneb aja- ja rahakulu.

3) Elanikkonna vähenemine ja vananemine. Ka see tuleneb eelmistest probleemidest. Sageli kaasneb tööga väljaspool valda kolimine töökohale lähemale. Vald kaotab tulumaksulaekumises, väheneb laste arv lasteaias ja koolis.  Noori jääb vähemaks, elanikkond vananeb.

Lahendusideid leiab esimese küsimuse juurest.

3. Saaremaa kui regiooni tasakaalustatud arengu seisukohast tuleb ühe suure monotsentrilise haldusüksuse kõrval kaaluda ka teisi võimalikke variante. Mistahes viisil ühinemised tuleb rahulikult läbi kaaluda, need ei tohi soosida maapiirkondadest lahkumist. Vastupidi. Tuleb välja töötada meetmed ja garantiid, mis innustaksid maale elama asuma. Selleks ei piisa pelgalt kohalikust initsiatiivist, vaja on reforme riiklikul tasandil. Üle tuleb vaadata riigi ja omavalitsuste kohustused ja rahastamine. Kohalikul initsiatiivil põhinev ühinemine viib erineva suurusega omavalitsuste tekkimisele (nt Saaremaa kui suurvald ja mitteühinev 500 inimesega väikevald). Riigi initsiatiiv võimaldaks ühtlustada omavalitsuste suurusi (Soome variant).

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 240 korda, sh täna 1)