Teadlane: hülgeküttimise vastaste argumente tuleks ka kuulata (5)

Kuigi hallhüljes on jahiseaduse järgi jahiuluk, tuleks enne nende küttimise alustamist sõnastada küttimise eesmärk ning võtta arvesse lisaks kalurite soovidele ka teiste huvigruppide arvamusi, ütles merebioloog Mart Jüssi.

Riigikogu keskkonnakomisjon tutvus teisipäeval teadlaste Mart ja Ivar Jüssi koostatud hallhüljeste ja viigerhüljeste kaitsekorralduskavadega, mis tuleb keskkonnamnistri poolt kinnitada enne hüljeste küttimise alustamist.
Kaitsekorralduskavad liikidele ja elupaikadele on seadustest ja rahvusvahelistest lepetest tulenevalt kohustuslikud alusdokumendid hea keskkonnaseisundi tagamiseks vajalikele otsustele.

“Kui küsida küttida soovijatelt selle eesmärgi kohta, tuleb vastuseks ebamäärane jutt alates kultuuritraditsioonist kuni selleni, et hülgeid on liiga palju,” ütles hüljeste kaitsekorralduskavade üks autor, merebioloog Mart Jüssi BNS-ile. Tema sõnul tuleb hüljeste küttimise eesmärk selgelt sõnastada, kusjuures kultuuritraditsioon ega hüljeste arvu piiramine ei ole piisavaks põhjenduseks ilma kõiki kaasnevaid mõjusid arvestamata.

Jüssi sõnul pole küttimise pooldajad arvestanud teiste huvigruppidega. “Ametlik küttimise jutt räägib ainult kutselistest kaluritest või jahimeestest kui huvirühmast,” rääkis Jüssi. “Aga näiteks loodusturismiga tegelevaid inimesi on Eestis juba rohkem kui kutselisi kalureid. Kajakimatkade või sukeldumise korraldajate klientide jaoks on hülgeelamus väga oluline osa ja nendega küttida tahtjad ei arvesta.”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 286 korda, sh täna 1)