Laevaliiklus ei saanud lubatud lisarahastust (9)

Laevaliiklus ei saanud lubatud lisarahastust

LISARAHA JÄI SAAMATA: 600 000 eurot oli mõeldud nii Kuivastu–Virtsu kui ka Rohuküla–Heltermaa laevaliikluse tihendamiseks just sügisperioodil. Foto: Sander Ilvest

Riigikogu Saarte saadikuühendus tõstatas küsimuse, mis asjaoludel pole majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) täitnud riigikogu otsust lisareiside tellimiseks, tihendamaks saarte ja mandri vahelist parvlaevaliiklust.

Riigikogu eraldas 2012. aasta lõpus parvlaevaliikluse tihendamiseks 600 000 eurot. Saar-te saadikuühenduse andmeil on selgunud, et kõnealune raha pole parvlaevaliiklusse jõudnud, vaid sellega on ilmselt lapitud muid auke. Siinkohal tõi ühendus välja näited rahvusliku lennukompanii Estonian Air juhtimisest või Eesti Energia uljast, MKM-i kontrolli alt väljunud tegutsemisest üle maailma.

Olukorraga ei saa leppida

Saarte saadikuühendus ei saa selle esimehe Kalle Laaneti kinnitusel leppida olukorraga, kus pool aastat pärast poliitilise otsuse vastuvõtmist selgub, et ministeerium ei täida riigikogu otsuseid. Laaneti sõnutsi on tegemist klassikalise näitega, kus riigikogu pannakse kummitempli rolli, ning seda on oluline meenutada just praegu, mil riigikogu saali on jõudmas 2014. aasta riigieelarve arutelu.

Teisipäeval toimunud kohtumisel MKM-i esindajatega ei suutnud viimased saadikuühenduse esimehe kinnitusel seletada, miks nad on riigikogu otsust eiranud. Kõnealune raha oli Laaneti sõnul mõeldud nii Kuivastu–Virtsu kui ka Rohuküla–Heltermaa laevaliikluse tihendamiseks just sügisperioodil.

“MKM-i esindajate põhjendus oli see, et nende arvates on reisiliiklus intervalliga 1 tund ja 10 minutit piisav tihedus, kuna parvlaevade täitumus on nimetatud sageduse juures küllalt madal,” nentis Kalle Laanet, lisades, et mis see “küllalt madal” on, seda on väga raske hinnata.

Saadikuühenduse esimehe olulisim seisukoht oli, et poliitilise kompromissi tulemusena saadi siiski teatud võimalus parvlaevagraafikut tihendada ning kui MKM arvas teisiti, siis loogiliselt võttes oleksid nad pidanud toimima teistmoodi. Laaneti sõnul oleks ministeerium pidanud oma ettepanekuga muuta eelarvet minema riigikogusse, mitte ise otsuse tegema.

Piletitulu samas suurusjärgus

MKM-i avalike suhete osakonna juhataja Kalev Vapper selgitas, et nn lisaeraldise eesmärk oli eelkõige piletihinna tõusu vähendamine. Tänu sellele tõsteti piletihindu planeeritud 25% asemel ca 15%.

MKM-i kindel seisukoht on Vapperi sõnul, et ühistranspordi eelarvelisi vahendeid tuleb kasutada säästlikult, arvestades reaalset nõudlust ja vajadust. “Asjaolu, et piletitulu on suurem kui planeeritud, ei ole aluseks sellele, et kulutada maksumaksja raha igal juhul ära ja teostada reise aegadel, mil reaalne vajadus selleks puudub,” nentis ta.

Piletitulu ülelaekumine on tema sõnul samas suurusjärgus juurde eraldatud rahaga ehk siis kõik aastaks planeeritud reisid saavad tegelikult tehtud.

Tänavu kasutamata jääv summa kantakse Vapperi kinnitusel üle tulevasse aastasse, mis võimaldab katta liiniveo suurenevaid kulusid ja ära hoida hinnatõusu. “Seega kasutatakse raha sihtotstarbeliselt ühistranspordi toetamiseks.”

Kertu Kalmus, Janne Nurmik

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 879 korda, sh täna 1)