Saare ettevõtjad: Venemaal äri ajades enam viina jooma ei pea (1)

Ärikultuur kunagises Nõukogude majandusruumis on viimastel aastatel muutunud euroopalikumaks ning palju olulisem kui meelehea või vanad tutvused on toote kvaliteet ja hind, kinnitavad Saaremaa ettevõtjad.

“Tänapäeval ei tee angerjaga ega Vana Tallinnaga enam midagi ära, sul peab ikkagi olema mingi reaalne kompetents ja reaalsed tooted,” ütles laevaehitusfirma Baltic Workboats üks omanikke Margus Vanaselja, kelle ettevõte on võitnud laevaehitushankeid Ukrainas, Aserbaidžaanis ja Bulgaarias.

Küll aga võimaldavat kunagine ühine kultuuriruum ja vene keele oskus eestlastel ukrainlaste ja aseritega ka praegu asjadest ühtmoodi aru saada. “See on palju olulisem kui mingid muud väärtused. Meelehea pakkumine ei võlu küll kedagi,” rääkis Vanaselja.

Tavaliselt ei sünni kokkulepped kontorilaua taga. “Usaldus tekib ikkagi kuskil saunalaval ja õhtusöögil veiniklaasi taga,” ütles Vanaselja. Laevaehitaja usaldusväärsuse nurgakivi on aga need enam kui 100 laeva, mis on juba ehitatud ja mis kõnelevad ise enda eest.

Kalurite liidu juhatuse esimees Mart Undrest kinnitas, et ka kalanduses on ärikeskkond endistes liiduvabariikides muutunud euroopalikumaks. “Ei saa väga vahet teha, kas käime läbirääkimisi pidamas idas või läänes, loevad inimestevahelised suhted ja endiselt on oluline näost näkku kohtumine,” ütles Undrest.

Järjest vähem ostab aga keegi tooteid vanade soojade suhete pärast. “Tänapäeval peab olema kvaliteetne toodang hea hinnaga, vastasel juhul räägi ja joo palju tahad, see ei loe midagi,” kinnitas ta. Kui veel mõni aasta tagasi käis infovahetus Venemaaga faksi teel, siis praeguseks on IT-ajastu jõudnud ka idanaabriteni. Kogu info on ka sealmail kättesaadav ja aina rohkem võrreldakse hindu.

Slaavlastega äriajamise juurde on läbi aegade käinud lausa kohustuslik viinavõtmise komme. “Niipalju kui olen rääkinud ja ise käinud Venemaal, Valgevenes, Ukrainas, siis eks seal ikka võetakse, aga viinajoomist, mis vanasti oli kohustuslik, täna paljudes kohtades enam ei ole,” rääkis Undrest. “Pigem on Venemaal väga palju ärimehi, kes ei võta enam tilkagi.”

Samas ei ole Vene turu parem informeeritus võtnud eestlastelt nende eelist, milleks on oskus suhelda idapoolsete partneritega. “Oskame seda Skandinaaviast aeg-ajalt paremini teha,” lausus Undrest. Kas tuleb aga silmitsi seista ka olukorraga, kus mõni ametnik nõuab kauba maale laskmise eest altkäemaksu? “Välistada seda ei saa, aga üldiselt jääb see siis kohalike ehk vene meeste kanda,” kinnitas Undrest. “Maksmist korraldatakse sellisel juhul sealtpoolt ja meie nende teemadega kokku ei puutu.”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 66 korda, sh täna 1)