Kas Chamberlainil oli siiski õigus?

Kas Chamberlainil oli siiski õigus

RAHU NATSILIPPUDE ALL: Vaidlused Briti kunagise peaministri Neville Chamberlaini üle käivad tänaseni. Mõned väidavad, et 75 aastat tagasi oli Chamberlain rahu ja stabiilisuse peamine tagatis, teised on aga seisukohal, et sõlmides natsidega kokkuleppeid, kiirendas ta uue suure sõja puhkemist. Foto: internet

Lõppeva nädala alguses möödus 75 aastat lähiajaloo ühest märkimisväärsest sündmusest, mis on ka tänapäeva poliitikutel hästi meeles. 1938. aasta 30. septembril andis Briti tookordne peaminister Neville Chamberlain allkirja (kuri?)-kuulsale Müncheni kokkuleppele, mille alusel läks osa Tšehhoslovakkia alast, täpsemalt aga Sudeedimaa Natsi-Saksamaale.

Peaminister naasis kodumaale rõõmuhõisete ja kiidulaulude saatel. Lennujaama kogunenud kaasmaalastele ütles ta, et “tõi rahu”. Tänapäeva ajalooõpikutes kujutatakse Chamberlaini sageli kui elukauget inimest, kes ekslikult püüdis Hitlerit maha rahustada. Säärane on ametlik seisukoht.

Veel enam, tihti kujutatakse teda rumala poliitikuna, kes eelistas konfrontatsioonile diplomaatiat ja läbirääkimisi. “Näete, milleni see viis – maailmasõjani,” konstateerivad selle seisukoha pooldajad ja lisavad, et tänapäeval ei tohi diktaatoritele mingeid järeleandmisi teha. Nii on näiteks ameeriklased vähemalt osaliselt põhjendanud oma sissetungi Afganistani, Iraaki ja Liibüasse.

Ajaloolaste seas on aga suhtumine Chamberlaini mõnevõrra muutunud. See muutus sai alguse juba 1950. aastate teisel poolel, kui Briti valitsus avalikustas mõned Chamberlaini ajast pärit dokumendid. “Selle tulemusena avastasid ajaloolased rohkesti tegureid, mis toona olulisel määral piirasid kogu Briti valitsuse, sh ka Neville Chamberlaini tegutsemist ja valikuid,” selgitab briti ajaloolane David Dutton, kes avaldas 2001. aastal Chamberlaini biograafia.

Edasi loe laupäevasest Saarte Häälest.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 140 korda, sh täna 1)