Valimisveerud: Kuidas edasi, Kuressaare? (10)

Täna võtavad meie “Valimisveergudes” sõna Kuressaares kandideerivate erakondade esindajad, vastates kolmele Saarte Hääle küsimusele:

1. Üks meie maakonna suuremaid probleeme on väljaränne. Kuidas saab teie omavalitsus turgutada ettevõtlust, et inimesed ei lahkuks ja neid isegi tagasi või mujalt juurde tuleks?

2. Millised on Kuressaare kolm suuremat probleemi ja kuidas neid lahendada?

3. Milline on teie hinnangul Saare maakonna optimaalne haldusjaotus? Kas haldusreform peaks läbi viidama vabatahtlikkuse alusel või riigi antud käsu korras?

 

Mart Mäeker, Eesti Keskerakond:

1. Omavalitsus saab uute töökohtade loomist mõjutada ainult kaudselt läbi infrastruktuuri väljaehitamise ja ettevõtetele soodsa keskkonna loomise. Riik on paraku tunduvalt kärpinud omavalitsuste võimalusi. Esiteks vähendati kriisi ajal tulubaasi, mida siiani ei ole taastatud, teiseks on ära võetud võimalus mõjutada kohalikku ettevõtlust maksudega. Vaja oleks riigipoolset pikaajalist programmi, kus koos omavalitsustega seataks reaalsed eesmärgid töökohtade arvu kasvuks ja eraldataks selleks vahendid. Kui riik võtab omavalitsust võrdväärse partnerina, on võimalik ka väljarännet pidurdada. Turismi arendamisest ei piisa – need töökohad on hooajalised.

2. Väljarände kõrval on üks olulisemaid probleeme noortele ja lastega peredele soodsama elukeskkonna loomine. Laste huviharidus ja haridus ei tohi sõltuda vanemate rahakotist. Vaatamata Kuressaare pingelisele eelarvele on seda võimalik siiski lahendada. Samuti pakkuda õpilastele tasuta koolitoitu gümnaasiumi lõpuni. Kuna Kuressaare kinnisvara hinnad on väga kõrged, oleks omavalitsuse üks ülesanne munitsipaalkorterite ehitamine. Nii saaks siia meelitada vajalikke spetsialiste.

3. Kahtlemata on Saaremaa tugevaim tõmbekeskus Kuressaare. See ei tähenda, et lahendus oleks lihtsalt valdade territoriaalne liitmine. Kui ei suudeta tugevdada täna väljahõigatud “tõmbekeskusi”, jäävadki Eesti ainukesteks tegelikeks tõmbekeskusteks Tallinn ja Harjumaa. Haldusreformi läbiviimine sõltub täielikult valitsuskoalitsiooni poliitilisest tahtest.

 

Toomas Takkis, Isamaa ja Res Publica Liit:

1. Ega üks kohalik omavalitsus üleilmsete trendide vastu suurt saa, aga midagi ikka. Elu viivad edasi ettevõtlikud inimesed. Et linnas oleksid olemas lasteaiakohad, korralikud koolid, õdus ja turvaline elukeskkond. Korras infrastruktuur, normaalsed liikumisvõimalused. Et planeeringuid ja muid omavalitsuses tehtavaid toiminguid menetletaks kiiresti, et ettevõtja tunneks end linna oodatuna. Vajalik on linnavõimude agar tegutsemine ettevõtlike inimeste ja investeeringute linna toomiseks, koostöö ettevõtjatega. Seda on minu meelest olnud selgelt ebapiisavalt. Nii et kui Märt Vooglaid avaldas Saarte Hääles üleskutse “Teeme Saaremaa IT-saareks, Läänemere Silicon Valley’ks”, siis – tule ja tee! Omavalitsus toetab, kuidas saab ja suudab.

2. Esimene olekski väljaränne ja elanikkonna vähenemine. Teine probleem on volikogus, eriti aga linnavalitsuses ettevõtlustausta ja majanduskogemusega inimeste nappus.

Kolmas probleem on meie valitsuskoalitsiooni juhtpartneri, Reformierakonna valitsemisväsimine. Linnavalitsemise struktuurid on pikka aega üle vaatamata, korrastamata. Juttudest kaugemale pole jõutud, sest mugav on olla. Ja kahetsusväärselt lühike on olnud see meie linnajuhtide valiku pink.

Lisame siia opositsiooni nõrkuse volikogus. Mõnevõrra on sellest kahju, sest normaalses demokraatias on opositsioonil täita väga oluline ülesanne.

3. Üks saar (Saaremaa), üks omavalitsus. Arvestades muhulaste ja ruhnlaste eripära ning enesetunnet, võiksid need saared olla mingis omavalitsuslikus eristaatuses. Või omaette nagu seni. Kuid haldusreformist enam ei piisa, Eesti vajab riigireformi ja selle saab läbi viia vaid ülevalt poolt asju korraldades.

 

Mati Mäetalu, Eesti Reformierakond:

1. Ekspertide väitel on Kuressaares hea ettevõtluskeskkond. Kohalik omavalitsus saab ettevõtluse arengut soodustada, olles ettevõtjale partneriks, võimaluste piires ettevõtlust sisuliselt toetada, koostada ise olulisemaid planeeringuid, menetleda operatiivselt ehituslube, registreeringuid, taotlusi jms.

Näiteks loodi linna toel väikelaevaehituse klaster, mis võimaldas koostöös TTÜ ja teiste partneritega alustada kompetentsikeskuse ehitamist. Järgmise viie aasta jooksul panustab linn keskusesse 160 000 eurot. Valmiv keskus pakub tuge väikelaevaehitajatele, loob kõrgelt kvalifitseeritud töökohti, on selles valdkonnas rahvusvaheline partner, soodustab mereakadeemia erialade toomist Kuressaarde jm.

2. 1) Suutlikkus pidurdada väljarännet. Lahendused: jätkuv koostöö ettevõtluskeskkonna arendamisel, paremad võimalused kõrghariduse omandamiseks, kiired ja tihedamad transpordiühendused, turismihooaja pikendamine jm.

2) Suutlikkus võtta vastu kogu maakonna koormus linna maksutulu baasil. Lahendused: riiklike rahastamisaluste muutmine, Leader-programmi laienemine linna, omavalitsuspiiride kadumine.

3) Suutlikkus pidurdada elu “väljavoolamist” kesklinnast ja vältida kolemajade teket. Lahendused: uued planeeringud, erastamised, projektirahastused, ettevõtluse toetamine.

3. Üks kuni neli, sest palju sõltub sellest, millised saavad olema rahastamis- ja valitsemisalused. Ma ei ole pessimist, aga vabatahtlikkuse alusel Saaremaal ühte omavalitsust ei teki. Ühinemine peab olema lõpuni vabatahtlik ning ühinevate omavalitsuste kõiki ettepanekuid ja soove arvesse võttev.

 

Hannes Hanso, Sotsiaaldemokraatlik Erakond:

1. Meie suurimale probleemile, väljarändele, ei saa lahendust leida üks omavalitsus üksi. Maakonda peab nägema ühe selge tervikuna. Kahjuks on praegune linnavõim asunud valdadega vastasseisu, ei aeta ühist asja. Seda plaanime esimese asjana muutma hakata. Kuressaare investeerimiskeskkonda tuleb aktiivselt “müüa” ja turundada, rõhutada meie tugevusi ja võimalusi. Linnas saada olevad äripinnad tuleb kaardistada, teave teistesse keeltesse tõlkida ja sihtgruppidele laiali saata. Kindlasti tuleb vaadata kaugemale kui Eesti või Läänemere piirkond. Soodustada tuleb ka tegutsevate ettevõtete tegevust.

2. Kurvastav on debati ja arutelude puudus. Vaadake Kuressaare volikogu protokolle! Kui uusi mõtteid ja vahel ka erimeelsusi pole, ei saagi asjad edasi liikuda.

Kurvaks teeb ka vastutuse võtmisest kõrvale hiilimine. Kuressaare Golfi projekti tõttu tuli   korstnasse kirjutada rohkem kui 1,3 miljonit eurot ehk ca 160 eurot iga Kuressaare maksumaksja kohta! Kas keegi on selle eest avalikult vabandust palunud, vastutust võtnud?

Omavalitsust nähakse vaid tehniliste küsimuste lahendajana – tõstame natuke palka, lapime paar tänavat ära, teeme lasteaias remonti. Muutma peab ka valitsemise sisulist külge. Ükski ülaltoodud ettepanekutest ei pane ettevõtlust paremini tööle, ei loo uusi töökohti ega too noori tagasi. Suuremat pilti tuleb õppida nägema!

3. Praegune haldussüsteem on ajale jalgu jäänud. Kõigil on telefon ja internet, saare kaugeimad kohad jäävad 40–50 minuti pikkuse autosõidu kaugusele Kuressaarest. Tallinna ümber on see normaalne igapäevane töölesõidu aeg. Paljud inimesed kardavad reformi tõttu töökohta kaotada, seega tuleb alustada hirmude maha võtmisest. Kui kaotused kompenseerida, küllap siis ka hirmud kaovad. Omavalitsuste elutähtsad funktsioonid peavad jääma kõigile kättesaadavaiks.

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 580 korda, sh täna 1)