Tulekustuti kontroll ei seisne üksnes selle kummihaamriga kopsimises, sest ainult koputamine ei näita, kas kustuti tulekahju korral ka töökorras on.
2010. aasta septembris jõustunud tuleohutuse seaduse kohaselt ei pea tulekustuti kontrolli tegijal olema eraldi registreeringut majandustegevuse registris, samuti ei ole vajalik lepinguline suhe vastutava spetsialistiga.
See tähendab, et seadusandja on pidanud tulekustuti kontrolli lihtsaks protseduuriks, mille läbiviimine ei eelda kõrgeid erialaseid teadmisi ja vastavate töövahendite olemasolu.
Seega võib tulekustuti kontrolli läbi viia iga isik, järgides siseministri määruse “Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule” sätestatud nõudeid:
1) pealdise loetavuse kontrollimine ja vajadusel pealdise uuendamine;
2) päästiku, ventiili ja plommi visuaalne kontrollimine;
3) tulekustuti rõhu kontrollimine (välja arvatud süsihappegaaskustutil);
4) süsihappegaaskustuti puhul tulekustuti kontrollkaalumine;
5) pulberkustuti puhul tulekustutuspulbri voolavuse kontrollimine;
6) vooliku kontrollimine;
7) kere väline vaatlus;
8) tulekustuti vastavuse kontrollimine eelpool nimetatud määruse paragrahvis 3 sätestatud nõuetele;
9) tulekustuti varustamine kontrollilipikuga.
Seega on reeglistik, mida tulekustuti kontrollija peab järgima, üsna täpselt paika pandud ja kuigi pealtnäha tundub asi lihtne, siis päris nii see ei ole.
Tulekustuti vajab hooldamist vastavalt vajadusele ja kindlasti iga kasutamiskorra järel, kuid mitte harvem, kui tootja on ette näinud. Kui tootja ei ole hoolduse sagedust ette näinud, siis hooldatakse vesi- ja vahtkustuteid iga viie aasta järel, teisi tulekustuteid iga kümne aasta järel (sellise sagedusega hooldatakse ka kõige rohkem levinud pulberkustuteid).
Hooldatud tulekustuti varustatakse hoolduslipikuga, millisele märgitakse ka järgmise hooldamise aasta ja kuu. Tulekustuti kontrollija peab hoolduslipikule märgitud info kindlasti üle vaatama.
Minu eesmärk ei ole üles kutsuda ise tulekustuti kontrolli tegema, vaid vastupidi, arvan, et tulekustuti on igati vajalik abivahend, mille töökorras oleku tagamine jätke võimalusel erialaspetsialistide pärusmaaks.
Jaak Jaanso
Päästeameti Lääne päästekeskuse tuleohutuskontrolli büroo juhataja
Mis siis nüüd? Auto tulekustutit ei pea viima igal aastal enam tuletõrjeühingusse kopsimiseks? Piisab, kui ise kleepsu peale maalid?
Jaak sa võid olla mingi büroo juhata aga võiks oma kirjatöödes ikka kirja panna ,millistele nn õigusaktikestel viitad – seal peaks olema asja(määruse näit.)nr, kuupäev jne. On ju külamees!
vähemalt on tuletõrje ühingu majas kustutite kontroller kõrval poe müüja! Võiks siis teha juba inimestele koolitused ja anda välja sert, et nad võivad oma tulekustutit ise kontrollida!
Ega me siis poemüüjast kehvemad ole?
Kui pulberkustutil saab 10 aastat täis, ei kontrolli teda enam keegi, sest on liiga vana.
Neid minema visatud mitmeid.
Mis värk on?
Kui juba “asjapulk” artikli üllitab, siis väheke rohkem asjalikkust, et mis seadus või kus lugeda saab ei teeks paha.
Seniks aga, seltsimehed, igatahes kustutile uus silt peale ja oma käega kiri “koputatud, raputatud, vaadeldud ja taadeldud, ning kuupäev-allkiri alla. Peaks ju kõik OK olema.
Tehnilise Järelevalve Ameti teadaanne http://www.tja.ee/nouetele-mittevastavad-tulekustutid-on-turult-tagasi-kutsutud/, 2007-2012. aastal toodetud Červinka pulberkustuti mudelinimetusega P6Če (täitelaenguga 6 kg). Tagasikutsumise põhjuseks on asjaolu, et tootmisel on tehtud olulisi vigu, mistõttu ei vasta tulekustuti mudel P6Č Euroopa Liidus kehtestatud ohutusnõuetele. Ohtlikud tulekustutid on toodetud 2007 – 2011 aastal. Ekspertiis on tuvastanud, et kustuti korpus on oluliselt õhem, kui ohutusnõuetes ette nähtud. Seoses sellega on ka Eesti edasimüüjad kohustatud antud tulekustuid tagasi võtma ja asendama nõuetekohastega.Hooldusjuhendist selgub, et nende kustutitel oli hoolduvälp iga 5 a tagant. Paraku ei pea sellest enamus „kontrollijad“ kinni. Lihtsalt nad ei tea, ei huvita jne. Esimese kontrolli käigus vajavad u 50 % Červinka tulekustutitest hooldustoiminguid. Antud tulekustutite tüüpvigadeks on purunenud nõelventiilid, amortiseerunud manomeetrid ja voolikud ning mitte lekkekindlad tihenduse O-rõngad. Need puudused väljenduvad tavaliselt selles, et kustutis puudub rõhk või manomeeter näitab rõhku, kuid tulekustutis tegelikult puudub rõhk e. survegaas.
Kustuteid „kontrollivad“ paljud automüügiga tegelevad ettevõtted, autoteenindused, autovaruosade poed, ülevaatuspunktid, rehvivahetus töökojad jne. Probleemiks on see, et erinevad kustutite kontrollijad kas ei ole sellest teadlikud või ei taha sellest midagi kuulda. Teostatakse massiliselt nn „kontrolli“ , mis seisneb tegelikult kontrollkleebise müügist kliendile ja klient saab kahjuks teadmise, et tema kustuti on töökorras, mis paraku ei pruugi nii olla. Paljudel kustutikontrollijatel puudub tegelikult pädevus, oskused ja ka oskusteave, ning eesmärgiks on lihtsalt võimalikult palju kleebiseid müüa.
http://tuleohutu.ee/tulekustuti-kontroll/
või on see juhan tuleohutu.ee -st. huvitav kuidas sellised sisekaitse lõpetada saavad. tõenäoliselt ravib see vend endal ise hambaid jne