Sportimisvõimalused Saaremaa koolides on Eesti keskmised (3)

Sportimisvõimalused Saaremaa koolides on Eesti keskmised

ARMASTAB SPORTI: Eile Kuressaare vanalinna kooli staadionil teatevõistluses kaasa löönud Andri Rõõmus on 2.a klassi paremaid spordipoisse. Foto: Sander Ilvest

Eesti koolide sportimistingimustest koostatud ülevaade näitab, et Saare maakonna õppeasutused vajaksid enim suusavarustust.

Haridus- ja teadusministeeriumi tellitud ning spordikoolituse ja -teabe sihtasutuse koostatud ülevaate järgi vajavad meie maakonna kahekümnest kaardistatud koolist – põhikoolidest, gümnaasiumidest ja Kuressaare ametikoolist – suusavarustust kuus.

“See näitab, et vaatamata lühikesele talvele koolid ikkagi soovivad suusatamist harrastada ja õpetada,” tõdes spordikoolituse ja -teabe sihtasutuse projektijuht-assistent Reele Remmelkoor.

Tänavuse jaanuari lõpu seisuga kogutud andmed näitavad, et kõrgushüppevahendeid oleks tarvis viies, võimlemisvahendeid neljas õppeasutuses, jõusaali inventari, poomi, naelkingi, korvpalli tagalaudu korvi ja võrguga ning kergejõustiku vahendeid kahes koolis.

Aste kool vajab näiteks võimlemispalle, stardipakke ja tähiseid, Kihelkonna põhikool aga lisaks suusavarustusele võimlemisvahendeid ja sporditeemalisi õppevideoid.

Kärla koolil oleks tarvis oma staadioni, rulluiske ja -suuski, käimiskeppe, jõusaali inventari, tablood ja suusavarustust.

Vanalinna koolis põhiline olemas

Kuressaare vanalinna kooli puhul otsest vajadust sportimisvahendite järele välja toodud ei ole.

“Ega kõike saa vist kunagi olema, aga põhiline vajadus on meil kaetud,” ütles kooli direktor Sulev Soodla. “Meil on olemas spordiväljak ja võimla ning enamik vajalikke vahendeid.

Direktori sõnul muretseb õpilastele kehalise kasvatuse tundides vajalikud sportimisvahendid kooli spordiklubi, mida veavad kehalise kasvatuse õpetajad.

Kooli oma suusavarustuse järele Soodla ega ka spordiklubi tööd juhtiv Edgar Haavik vajadust ei näe. “Suusa-varustus on kallis ja Saaremaal tõelist talve siiski suhteliselt harva,” põhjendas Haavik.

Ka tema kinnitusel on koolil põhiline vajalik inventar olemas. “Kõrgushüppepaika meil küll pole, kuid saame kasutada Kuressaare spordikeskuse võimalusi,” rääkis Haavik. “Muidugi, mida mitmekülgsem varustus, seda parem, aga kuna meie kool on munitsipaalkool, sõltub kõik sellest, kui palju linn meile inventari muretsemiseks raha annab.”

Kuressaare vanalinna koolil on lisaks võimlale kunstmurukattega multifunktsionaalne heas tehnilises seisukorras 630 ruutmeetri suurune palliväljak, kus paiknevad ronimisvahendite linnak, jooksusirge, kaugushüppekast. Koolil on ka asfaltkattega korvpalliplats.

Tundide ja ringitundide läbiviimiseks kasutab vanalinna kool ka Kuressaare spordikeskuse pakutavaid võimalusi.

Spordisaalide seisukord keskmisest parem

Vanalinna koolis töötab kuus kehalise kasvatuse õpetajat, tegutsevad tunnivälised spordiringid – õpilased käivad näiteks võimlemas ja võrkpalli mängimas.

“Kui võrrelda Eesti keskmisega, on Saare maakonna koolides võimlemisvahendeid, kergejõustikuinventari ja talispordivahendeid rohkem kui Eesti koolides keskmiselt,” nentis Reele Remmelkoor. “Samas on sportmängude ja jõusaali inventari keskmisest natuke vähem.”

Sportimistingimuste ülevaade näitab, et meie maakonna kahekümnest kaardistatud koolist kasutab sportimispaika (pallimängusaali, jõusaali, ujulat, staadioni, palliväljakuid, suusarada) 16 ehk 80 protsenti. Koolide kasutatavate spordipaikade arvuks on märgitud 100.

Sportmängude väljakuga pallimängusaale on meie maakonnas 17, keskmise suurusega 566,2 m2.

“Eesti võimlate keskmine ruutmeetrite arv on 502,” märkis Remmelkoor, lisades, et Saare maakonna koolide võimlate tehniline seisukord on üldiselt hea.

Korvpalliväljak on olemas kõigis saalides, ent normaalmõõtmeline korvpalliväljak seitsmes ehk vähem kui pooltes (41,2%). Ka võrkpalliväljak on kõigis saalides olemas, normaalmõõtmeline on see aga 15 saalis.
Käsipalliväljakuga saale meil maakonnas ei ole, sulgpalliväljakuga saale on kolm, neist kahes normaalmõõtmetes väljak. Saalihokiväljakuga on kuus saali, aga ükski neist pole normaalmõõtmetes. Viiest saalijalgpalliväljakuga saalist kolmes on väljak normaalmõõtmetes.

Saare maakonna koolide staadionide keskmine tehniline seisukord on Remmelkoore sõnul rahuldav. “Nii on see ka Eestis keskmiselt,” märkis Remmelkoor.


Saarlased on spordilembesemad

Spordikoolituse ja -teabe sihtasutuse avaldatud statistika näitab, et enamikus Saare maakonna koolidest (20-st 17-s) tegutsevad spordiringid. Õpilasi oli nende tegevusse 2013. aasta alguse seisuga haaratud 986 ehk 23,4 protsenti koguarvust.

Kõige spordilembesemad on Hiiumaa õpilased – neist lööb spordiringides kaasa 32,6%. Madalaim vastav näitaja on aga Ida-Viru maakonnas – vaid 8,6 protsenti.

Saare maakonna õpilaste seas on populaarseim spordiala kergejõustik (211 õpilast). TOP 5 kuuluvad veel võrkpall (196), jalgpall (182), korvpall (109) ja ujumine (95).

Keskmine ringide arv kooli kohta on 2,75, keskmine ringides käivate õpilaste arv kooli kohta 58.

Enim takistavad ringitundide organiseerimist transpordi või koolitranspordi ebasobivad kellaajad ning ringitundide eest juhendajaile makstav väike tasu.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 679 korda, sh täna 1)