Valimisveerud: Kuidas edasi, Pihtla vald? (14)

Täna jätkame oma rubriigis “Valimisveerud” vastuste avaldamist, mis kohalike omavalitsuste valimiste kandidaadid on andnud Saarte Hääle esitatud kolmele küsimusele. Küsisime rahvaesindajaiks pürgijailt järgmist:

1. Üks meie maakonna suuremaid probleeme on väljaränne. Kuidas saab teie omavalitsus turgutada ettevõtlust, et inimesed ei lahkuks ja neid isegi tagasi või mujalt juurde tuleks?

2. Millised on Pihtla valla kolm suuremat probleemi ja kuidas neid lahendada?

3. Milline on teie hinnangul Saare maakonna optimaalne haldusjaotus? Kas haldusreform peaks läbi viidama vabatahtlikkuse alusel või riigi antud käsu korras?

Täna saavad sõna Pihtla valla kandidaadid.

 

Tiit Rettau, Eesti Reformierakond:

1. Pihtla vallas ei ole väljaränne probleem, meie inimeste arv on püsinud suhteliselt stabiilne. Ettevõtlust vald otseselt toetada ei saa, aga teeme kõik, et inimestel oleks meie vallas mugav ja turvaline elada (samas aitab elanike püsiv arv hoida ka valla tulubaasi stabiilsena ja saame elanikele pakkuda samas mahus teenuseid).

Meil on olemas kaks kool-lasteaeda, vald tasub iga lapse kahe huvialaringi eest. Pihtlasse on rajatud spordiväljak, mänguväljak Kaali-Kõljala piirkonna lastele. Käib aktiivne külaseltside tegevus ja tagatud on heal tasemel sotsiaaltöö (koduhooldus, sotsiaaltoetused). Samas oleme valmistunud ka elanike juurdetulekuks Pihtla valda. Kõljalas on vastavalt detailplaneeringule olemas ehituskrundid neile, kes soovivad individuaalelamu ehitada.

2. Esimene suurem probleem on teede olukord, mis puudutab iga vallaelanikku. Kahjuks ei ole teede põhjalikuks kordategemiseks piisavalt ressursse. Võib-olla oleks lahendus anda enim kasutatavad teed üle Eesti Teedele, kel on piisavalt kompetentsi. Kindlasti on riigil ka rohkem võimalusi nende teede kordategemiseks ja korrashoidmiseks.

Teine suurem probleem on bussiliiklus Sandlas ja Vätta poolsaarel. Hommikul sõidab tühi buss linnast maale ja õhtul tühi buss maalt linna ning sõitjaid peale ei võta, sest maavalitsus ei ole seda bussiliini tellinud. Lahenduseks Sandlale võiks pakkuda, et mõnel päeval nädalas sõidaks Sandlast läbi Laimjala buss.

Veel on probleemiks lagunenud hooned, mida nende omanikud ei suuda korras hoida. Näiteks Kõljala mõis, mis asub turismimarsruudi ääres. Kindlasti teeb nii vallavalitsusele kui ka elanikele muret see, et metsa ülestöötamise järel jäävad järele lõhutud teed ja lagastatud raielangid.

3. Seni ei ole suudetud riiklikul tasemel selgitada, kuidas lahendatakse ühe suurvalla korral sellised küsimused nagu ühistransport ja kuidas toimib riigipoolsete toetuste süsteem. Üks vald maakonnas end ilmselt ei õigusta. Valla ametnikud kaugenevad inimestest ja inimeste probleemid ei pruugi nendeni jõuda. Vabatahtliku ühinemiseni vaevalt et jõutakse ja arvame, et see tuleks ära teha riiklikult, n-ö käsu korras. Aga enne tuleb kindlasti küsida ka rahva arvamust.

 

Maret Pank, Isamaa ja Res Publica Liit:

1. Linnalähedase omavalitsusena saaksime seda teha koostöös nii linna kui ka lähivaldadega (Kaarma ja Valjala), et soodustada noorte haritud ja ettevõtlike inimeste elama asumist meie piirkonda (head tingimused lastehoiuks ja alushariduseks?, soodsad krundid elamuehituseks). Need inimesed leiaksid endale rakendust nt õppejõududena haridusasutustes (TTÜ Kuressaare kolledž, Kuressaare ametikool, gümnaasiumid, mitmesugused haridusprojektid), tehes kaugtööd nt IT-valdkonnas, loomemajanduses jms.

Selliste inimeste piirkonda elama asumine on edu võti!

Oluline on ka olemasoleva ettevõtluse toetamine, sh regulaarsed kontaktid kohalike ettevõtjatega, nende ärakuulamine ja võimalusel ühistes huvides koostöö edendamine (näit töötajate täienduskoolitus, turundus jms). Edu alus on koostöö – väikesel vallal on üksi raske midagi märkimisväärset ära teha.

 

2. A) Piirkondade vähene kaasatus vallavalitsuse ja volikogu töösse – parem koostöö ja informeeritus külavanemate (kes praegu puuduvad!) ja kodulehe kaudu;

b) koostöövalmiduse puudumine, mis puutub teistesse omavalitsustesse – vallas on tegelikult kolm erinevat kanti, kusjuures kahe jaoks neist (Vätta ja Kõljala-Kaali) ei ole tõmbekeskuseks Pihtla. Need kandid peaksid oma teenuseid arendama koostöös Kaarma valla ja linnaga ning Kõljala-Kaali ka koos Valjalaga;

c) kitsaskohad lastehoiuteenuse ja alushariduse kättesaadavuses ning põhihariduse optimeerimises (Vätta kandis puuduvad lastehoiuks võimalused, Pihtla lasteaed-algkool on kitsaks jäänud, Kaali põhikool tühjaks jäämas) – vt eelmist punkti!

d) Vallal puudub üldplaneering, mis on aluseks arendustööle ja detailplaneeringutele – see on vaja ära teha.

 

3. Me kõik soovime Saaremaad muuta konkurentsivõimelisemaks tänases majandusruumis. Selle aluseks on aga meie vaimse ja materiaalse ressursi koondamine – väikesed ja vaesed seda ei suuda.

Arvame, et “üks saar – üks omavalitsus” oleks ilmselt optimaalne lahendus, mis tähendaks ühtset omavalitsust Saaremaal ning eraldi (piiratud teenustega) omavalitsusi Muhus ja Ruhnus, juhul kui sealsed kogukonnad seda ise soovivad. Tark riik/seadusandja ei anna käske pimesi, vaid kuulab enne ära poolt- ja vastuargumendid ning kaalub võimalikke käsuga kaasnevaid tagajärgi. Milleks me siis oleme endale valinud parlamendi? Selge aga on ilmselt asjaolu, et kohaliku elu arendamisel hakkavad üha suuremat tähtsust omama kogukonnad ja vabaühendused.

 

Jüri Saar, Sotsiaaldemokraatlik Erakond:

1. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses, mis on meile “piibliks”, ei ole sõna „ettevõtlus“. Tegelik elu aga ei ole nii must-valge. Kõik, millega kohalik omavalitsus tegeleb (lasteaiakohad, kodulähedane haridus, infrastruktuur, jäätmekäitlus jne.) on suunatud inimesele. Ettevõttesse tööle tulekul on omavalitsuse pakutavad teenused sageli otsustava tähtsusega. Konkreetse ettevõtte probleemid on vallavalitsuse poolt saanud alati positiivse lahenduse. Pihtla valla kontol on 8 kuuga 18 välja- ja 25 sisserännet – seega 7 inimest plussis.

 

2. 1) Võitlus kogukonna omavalitsuse nimel. Arvan, et Euroopa Omavalitsuste Harta põhimõtetest lähtudes on Pihtla valla elanikel õigus oma piirkonnas elu iseseisvalt korraldada, tagamaks Püha kihelkonna kultuuripärandi säilimine. Ükskord on selle võimaluse ära võtnud NLKP. Praegu üritab üks erakond sama, aga see ei õnnestu.

2) Võitlus hariduse eest. Keskvõimu põhimõtete vastaselt säilitame oma vallas kaks lasteaeda ja kaks kooli. Arvan, et kodulähedase lapsehoiu ja koolihariduse võimaldamine on kohaliku omavalitsuse üks olulisemaid funktsioone.

3) Võitlus rumalusega. Igal tööpäeval sõidavad marsruutidel Kuressaare- Tõlluste- Kuressaare ja Kuressaare- Vätta- Kuressaare liini autobussid neli korda päevas suletud ustega, võtmata peale ühtegi reisijat. Vallavalitsus on ühistranspordi korraldajalt, Saare maavalitsuselt, korduvalt nõudnud lolluse lõpetamist, kuid kahjuks tulemusteta. Võitleme edasi.

 

3. Viimasel ajal on mitmed majandusanalüütikud (Raivo Vare, Garri Raagma) juhtinud tähelepanu, et detsentraliseeritud riigid on jõukamad, tuues näiteks Šveitsi ja USA. Selle seisukoha aktsepteerimiseks ei ole vaja mitte haldus-, vaid riigireformi. Reformi üheks osaks võiks olla parteikontoriteks muutunud maavalitsuste likvideerimine ja rahva valitud teise tasandi omavalitsuste taastamine. Mitu esmatasandi omavalitsuse üksust maakonnas on, otsustavad kohalike omavalitsuse volikogud, küsides selleks rahva arvamust.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 725 korda, sh täna 1)