Väikese saare suure klaveri lugu

Väikese saare suure klaveri luguAjalugu kujundavad inimesed ja asjad. Asjadele annavad oma loo nende tegijad, kasutajad, hoidjad. Mõne väikese asja taga on suur lugu ja mõne suure looga eseme võid leida väikesest kohast. Näiteks ühelt väikeselt saarelt nimega Vilsandi. Suvel pälvis minu tähelepanu looduskaitseala keskuse endises majas seisnud tiibklaver, mille suuruse taga oskavad vaid vähesed näha ja teada suurt lugu. Eesti klaveri ajalugu.

Selle klaveri sünni-, elu- ja Vilsandile sattumise lugu teab kõige paremini saarlasest koorijuht Venno Laul. Teda võib õigusega nimetada klaverite maaletoojaks, kelle hingel on tervelt kolm pilli Saare maakonnas. Kihelkonna uus rahvamaja sai klaveri just tänu temale. “Seda on palju öelda, aga me aitasime leida sobiva hinnaga sobiva pilli. Kihelkonna sai tõesti korraliku kontsertklaveri. Mäletan, et Kuressaare kammermuusikafestivali hinge Andres Paasi algatusel ja Kuressaare linnavalitsuse toel sai Estonia kontsertklaver viidud ka Kuressaare kultuurikeskusse. Jah, uuemaid pille on Saaremaale saanud kaks, kolmas on siis see vana Ernst Hiisi tehtud pill Vilsandil.”

Uurin, kas seda vana pilli tohibki nimetada Estonia klaveriks. “Miks ei tohi. See on ametlikult Estonia kontsertklaver number kaks.” (Klaver number üks asub Eesti teatri- ja muusikamuuseumi pillikogus. – T. K.) Kuigi tõsi, selle instrumendi klaviatuuri kohal on nimi “E. Ihse”.

Alo Põldmäe kirjutab Kultuuris ja Elus: “Tartumaa mees Ernst Hiis (Ihse) oli enne “Estonia” kontsertklaveri väljatöötamist valmistanud sõna otseses mõttes omakäeliselt koguni kaks kontsert-tiibklaverit. Olid ju Tallinna pommitamisel põlenud nii konservatoorium, Estonia teater, kontserdisaal ja ühtlasi Riigi Ringhääling koos sealsete kontsertklaveritega ning vajadus uute pillide järele oli suur. Ühe kontsertklaveri tellis Hiisilt kohe pärast sõda Raadiokomitee, teise Estonia teater. Esimene valmis 1949. aastal ja see asetati uude raadiomajja Kreutzwaldi tänaval, komisjon hindas klaveri 60 000 rubla vääriliseks. Teine, samasugune klaver valmis Estoniale 1950. aastal ja selle hinnaks määrati 75 000 rubla. Huvitav on asjaolu, et mõlema kontsertklaveri nimeks sai “E. Ihse” – Hiisi Eesti Vabariigi aegne perekonnanimi – oma aja kohta täiesti tavatu fakt, sest nõukogude ajal ei olnud kombeks isikut väärtustada ega toodetele isiku nime anda. Saab olla vaid üks seletus – kuna Eestis klaveritootmiseks mingit töökoda ega vabrikut ei olnud ja enamiku tööst tegi Hiis isiklikus töökojas, siis ilmselt ei leitudki muud võimalust kui tituleerida klaver valmistaja nimeliseks.” (Alo Põldmäe, ESTONIA kontsertklaver – 60, Kultuur ja Elu).

Loe edasi Oma Kodu sügisnumbrist

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 437 korda, sh täna 1)