Sõjamäng Orissaares: onud said lõpuks otsa (1)

Sõjamäng Orissaares onud said lõpuks otsa

RAHVUSVAHELINE SELTSKOND: Joala lahingu taasesitusele tulid ajakohastes mundrites “näitlejad” Eestist, Lätist, Valgevenest ja Venemaalt. Foto: Tõnu Veldre

Pühapäeval oli muidu rahulik Orissaare alevik täis võõras mundris mehi. Kostis püssiraginat ja sekka kõmatasid kahuripaugud. Käimas oli Joala lahingu taasesitus.

Seni kuni pealtvaatajad kogunesid, tutvustas ürituse korraldaja Margus Sinimets saarlaste jaoks vähetuntud lahingut. 28. novembril 1918. aastal ründasid kommunistliku 2. Viljandi kütipolgu öösel üle Narva jõe tulnud võitlejad selja tagant sakslaste suurtükipatareid.

Olukorra päästis eestlaste ja sakslaste ühistegevus. Osa mehi saadeti kuulipildujatega vaenlase aheliku tiivale. Samal ajal keerati ümber suurtükid, mis hävitasid vaenlast läheda maa pealt kartetšitulega. Väljale jäi 94 surnut.

Pühapäeval olid Orissaare elanike kartulimaale kaevatud kaevikud, aeg-ajalt köhatas kahur, taevasse lendasid signaalraketid. Lahingu keskel sõitis põllule Saksa värvides koopia-soomusauto. Pärast lahingut tõusid langenud taas üles ja hüüdsid üksteisele hurraa. Kultuurimaja ees toimunud lõpurivistusele kogunes 57 ellujäänut, aga lahingus osalenuid oli kindlasti rohkem.

Margus Sinimets lubas, et järgmise aasta septembris tuleb uus lahing. “Ilmselt 1944. aasta teemal, aga mine sa tea,” jättis ta kõik veel lahtiseks. Lahing peab aga tulema, sest Orissaare rahva jaoks on see muutunud elu loomulikuks osaks.

Kui püssipaugud vaibusid, päris nõudlik lapsehääl: “Emme, miks sõda läbi sai?” “Onud said otsa,” kostis ema.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 533 korda, sh täna 1)