Kompostist ja kompostimisest

Komposti valmistamist tundsid juba vanad kreeklased ja roomlased. On jäänud tunne, et Soomes ja Rootsis on komposti tegemine rohkem tuntud kui Eestis. Siis kui soomlased ja rootslased hakkasid endale Saaremaal suvilaid või kodusid soetama, kasvas ka kompostrite läbimüük. Soomlased ja rootslased olid väga teadlikud komposti valmistamisest ning erinevate firmade kompostritest ja nende võimalustest. Tavaliselt küsiti sellist, nagu neil juba kodus olemas oli.

Komposti valmistamiseks on kaks moodust: klassikaline külmkompostimine ja kuumkompostimine.

Külmkompostimine kujutab endast tavalist orgaaniliste jäätmete hunnikut varjatud aianurgas, sinna lisatakse kõik, mis aiast tuleb. Kompostihunnikusse läheb niidetud muru, sügisesed lehed, õunte ülejääk, kasvuhoonest välja viidud taimed jne, jne. Suvel ilutseb hunniku otsas kõrvits, varjates selle oma lehtedega. Kõrvits on teadaolevalt ainuke taim, mis armastab kasvada kompostihunnikus soojas.

Selline komposti valmistamine ei nõua suurt vaeva. Puuduseks on, et komposti lõplikuks valmimiseks kulub paar aastat. Ka võib hunnik muutuda omamoodi nakkusallikaks aianurgas, sest lagunemisel tõuseb temperatuur selles ainult 20–40 °C-ni ja sellest ei piisa kahjurite munade, haigustekitajate ja umbrohuseemnete hävitamiseks.

Näiteks on kaks aias kõige levinumat umbrohtu vesihein ja valge hanemalts. Vesiheina tuntakse ka limarohu nime all. Vesiheina seeme säilitab idanemisvõime isegi pärast veise seedetrakti läbimist ja ka valge hanemalts on võimeline idanema aastakümneid. Kahjuritest võib näiteks tuua kasvuhoone karilase ja ripslase, kes talvituvad taimejäänustel munadena ja leiavad kevadel uuesti tee kasvuhoonesse.

Haigustest säilib näiteks fusarioosi (närbumistõbi) tekitaja taimejäänustel ja mullas isegi kuni 12 aastat. Õunapuu kärntõve järgmise aasta nakkuseallikaks on näiteks eelmise aasta lehed jne. Nii et süüdlane ei ole mitte preparaat, millega pritsiti, vaid meie oma kompostihunnik.

Kuumkompostimine tähendab teadlikku komposti valmistamist, kus komposteeritav mass pannakse kihiti ja arvestatakse, et 60% massist peab olema pruuni ja 40% rohelist materjali. Materjal vajab sagedast segamist ja jälgimist. Õige valmistamise korral tõuseb temperatuur kompostis 50–70 °C-ni, mis hävitab igasugused haigusetekitajad, umbrohuseemned ja kahjurite munad.

Edasi loe Oma Kodu sügisnumbrist.

SIRJE AVINGU
agronoom-müüja

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 840 korda, sh täna 1)