Viljakasvatajad ei poolda hundivaba Saaremaa ideed (29)

Saaremaa suuremad viljakasvatajad ei pea mõistlikuks lambakasvatajate ridadest tuule tiibadesse saanud hundivaba Saaremaa ideed, sest hundid aitavad ohjeldada suurulukite arvukust ja kaitsevad seeläbi teraviljapõlde ulukikahjude eest.

“See on täiesti jabur ettepanek,” kommenteeris Kõljala POÜ juht Tõnu Post osa lambakasvatajate üleskutset muuta Saaremaa hundivabaks. “Mina pigem ikka kaitseks hunte, hundid on looduse loomulik osa ja vähemalt üks variant, mis natukenegi ohjeldab metssigu,” rääkis Post, lisades, et mõistagi peavad ka hundi arvukusel olema oma piirid.

Orissaare valla Saikla kandi põllumees Aarne Põri nimetas hundivaba saare ideed suurimaks lolluseks. “Teraviljakasvatajad, ma arvan, leiavad seda, et kui hunte oleks rohkem, oleks sead ja hirved kontrolli all,” lausus Põri.
“Meil näiteks Orissaares on juba sigadega asi kontrolli all, sest meie kandist käib ka hunt läbi ja peletab sead eemale,” lisas ta. Mõistagi tuleb Põri sõnul huntide arvu piirata, sest muidu võib olukord samuti käest ära minna.

Toodang on teisejärguline

Samas oli Põri ka seda meelt, et ilma toetusteta oleks paljud asjad teistmoodi. “Siis ei kisataks murtud lammaste pärast ja tegelikult oleksid asjad rohkem kontrolli all ega oleks sellist projektipõhist põllupidamist, vaid loomapidaja katsuks ära elada toodangu müügist,” rääkis Aar-ne Põri. “Täna on esimesel kohal toetus ja toodang on teisejärguline, toetused rikuvad inimesed ära,” lisas ta.

Valjala valla Kõriska küla viljakasvataja Kaido Kirst ütles, et kui päris looduses on sõralistel ka looduslikud vaenlased, siis meil jääks ilma hundita nende ainsaks vaenlaseks jahimees. “Täna on ju nii, et ega see jahimees ole siin ka mingi reguleerija. On selliseid piirkondi, kust ei saagi läbi, nagu roostikud,” märkis Kaido Kirst, kelle sõnul saab huntidega sigade ülekülluse päris ruttu kontrolli alla. Kirstu hinnangul peaks hundil laskma Saaremaal kontrollitud arvukuse juures edasi toimetada, hundivaba Saaremaa ei ole hea mõte.

Orissaare valla Kavandi kandi viljakasvataja Aavo Aljas lausus, et suurulukite arvukus on tasakaalust väljas ning eriti just metssigade arvukust ei suuda inimene kontrolli all hoida. Kuna maal jääb inimesi järjest vähemaks ning heinamaad ja karjamaad võsastuvad, siis sigade elutingimused muudkui paranevad, ütles Aljas. “Mingisugune sanitar võiks seal metsas ikka olla, iseasi muidugi, kui palju neid võiks olla,” lisas ta.

Valjala valla Tõnija küla viljakasvataja, Saaremaa jahindusnõukogu liige Jaan Sink on aga hakanud huntide võimekuses suurulukite arvukust kahandada kahtlema. “Varem arvasin, et hundid aitavad sõraliste arvukust alla viia ja võivad seeläbi viljakasvatajale kasulikud olla, aga nüüd kaldun oma seisukohti ümber hindama,” tunnistas Sink, kelle sõnul võiks hundivaba Saaremaa idee olla tegelikult maksumaksjale kasulik.

Jaan Singi sõnul arutas ta hundiprobleeme teise jahindusnõukogu liikme Aivar Kallasega, kes olevat veendunud, et tohutud summad, mida makstakse Saaremaal karjamaadele aedade ehitamiseks ja hundikahjude korvamiseks, lähevad üleliia kulukaks. Riigile ja maksumaksjale tuleks palju odavam, kui need Eesti riigile kohustuslikud hundid elaksid kuskil, kus lambaid ei ole, vahendas Jaan Sink. “See on Aivar Kallase seisukoht. Küllaltki huvitav seisukoht ja mulle paistab, et ega see nii väga vale olegi,” märkis viljakasvataja.

Hunt eelistab lambaid ja koeri

Saaremaal elab Singi sõnul umbes viiendik Eestis karjatatavatest lammastest ja need lambad ei kao enam kuhugi. “Olukorras, kus Saaremaal on nii palju liha nii lõdvalt võtta, pole eriti lootustki, et hunt metsas põrsaid hakkaks murdma,” arvas Jaan Sink, kelle sõnul suudavad suurtesse karjadesse koondunud metssead oma põrsaid efektiivselt kaitsta. “Hundid ei saa sealt midagi kätte, kergem on ikka lammast võtta või siis külast koeri,” lisas ta.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 641 korda, sh täna 1)