Tuntumad põllumehed ei taha volikogudesse kandideerida (16)

Tuntumad põllumehed ei taha volikogudesse kandideerida

AITAB NALJAST: Orissaare vallavolikogu liige Aarne Põri ei kavatse uuesti volikokku kandideerida enne, kui vallad on liidetud. Foto: Egon Ligi

Mitu tuntud Saaremaa põllumeest on sel aastal kandideerimisest kohaliku omavalitsuse volikokku loobunud.

“Ma arvan, et me kandideerime kõik siis, kui on üks omavalitsus, mitte aga praegu, kus siin veel neli aastat jätkub sedaviisi, et igaüks üritab tõestada, kui kõva mees ta on olnud,” ütles Saikla põllumees ja Orissaare vallavolikogu praeguse koosseisu liige Aarne Põri.

Eelseisvatest valimistest jäi kõrvale ka tuntud viljakasvataja ja kauaaegne omavalitsustegelane Kaido Kirst. “Eks seal volikogus ole juba oldud ka, 20 aastat saab täis. Mõni võib mõelda, et see mees on sinna ununenud,” märkis Kirst.

Samas pole Kirstu sõnul volikogul õieti nagu enam töödki. Näiteks maareformi ajal olid volikogu liikmetel käed-jalad tööd täis. “Iga kuu oli komisjoni koosolek, pidevalt toimus väljasõitusid kohapeale ja tuli lahendada probleeme,” rääkis Kaido Kirst, kes peab õigeks valdade ühinemist. Väikeste omavalitsuste eelarved on väikesed, suur osa valla rahast kulub ametnike ülalpidamisele ja elektrihinna tõusu katteks. “Praegu on küll see asi sellises olukorras, et päris nii enam edasi minna ei saa ja tuleks mõnest kohast vähe kokku tõmmata, sest nii tihedalt pole seda juhtimist vaja,” arvas Kirst.

Pihtla vallavolikogu liige Tõnu Post, kes on pidanud ka volikogu esimehe ametit, põhjendas, et tal ei ole järgmisel neljal aastal volinikutööks enam aega. “Seoses ettevõtte laienemisega on tööd palju. Ka on mul põllumajandusega seoses mitmeid ühiskondlikke ülesandeid,” selgitas Post. “Ma lihtsalt puhtfüüsiliselt ei jõua ja pean valikuid tegema.”

“Volikogu liige ei ole mingi auamet, volikogus peab tööd tegema, kogu aeg tegutsema, aga mul pole oma asjadegi jaoks aega,” põhjendas Kavandi kandi viljakasvataja Aavo Aljas, miks ta enam volikokku ei kandideeri. “Teiseks ei taha ma olla ka peibutuspart,” lisas ta.

Aastaid tagasi ka ise Orissaare vallavolikogus ühe valimistevahelise perioodi kaasa teinud Aljase sõnul on tal meeles, et pooled volikogu liikmed ei teinud volinikuks olemise ajal suud lahtigi. “Nad ei avalda oma arvamust ja hääletustel on nad erapooletud või siis ei tea mitte midagi, ja vabadust väljenduse eest, aga küsivad lolle küsimusi,” meenutas Aljas.

Kavandi põllumees on veendunud, et praegu ei tööta volikogu kindlasti nii, nagu võiks või peaks töötama. “Volikogu liikmed käivad küll üldkoosolekutel, aga komisjonides, kus põhitegevus peaks tehtud saama, nad kindlasti ei tööta nii, nagu võiks,” on Aljas veendunud.

Volikogude allakäigust annab Aljase hinnangul tunnistust see, kui volikogu liikmed hakkavad vallavanema ees kulpi lööma, ehkki tegelikult peab asi olema vastupidi. Põhjust tulebki otsida sellest, et paljud volinikud ei tee tööd ja neil pole ka oskusi. Nad lähevad ainult volikogu istungile kätt tõstma ja olukorraga tutvuma, osutas Aljas.

Vallavolikogude kujunemisel kummitempliteks aitab Aljase sõnul kaasa asjaolu, et volikogu liikmed ei saa palka, vaid kohaloleku kompensatsiooni koosolekul istumise eest. Väike kompensatsioon võib sobida tunnitasu saavatele töötajatele, kuid tegusate inimeste jaoks, nagu põllumehed, kes peavad endale ise palka maksma, ei kata hüvitis volikogus töötamiseks kulunud tunde.

1965. aastal sündinud Aarne Põri sõnul julgeb ta tunnistada, et võrreldes end lihase pojaga või miniaga, on noored kõvasti erudeeritumad. Põri toob näitena PRIA toetuse taotluste täitmise, mille vormistamiseks kulub tal endal terve päev, minial aga kaks tundi.

“Võta nüüd volikogu liige – me oleme tavalised maainimesed, aga riik paneb kogu vastutuse volikogudele, et volikogu liikmed otsustaksid seda, teist ja kolmandat,” arutles Põri, kelle sõnul on volikogudel lahendada palju juriidilisi probleeme, kuid lihtne maainimene ei ole ju jurist, et sellega hakkama saada. “Ma ütlen ausalt, et olen ajale jalgu jäänud, ja kui sa oled ajale jalgu jäänud, siis sa hakkad tegema seda tööd, mida sa oskad teha,” möönis põllumees. “Eks midagi ole ka meil noortele edasi anda, aga praegu kipub nõnda olema, et täna tuleb hakata laste käest uuesti õppima.”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 527 korda, sh täna 1)