Saaremaa koolid: energiajoogid pole meil probleem (1)

Saaremaa koolid energiajoogid pole meil probleem

MAITSE ASI: SÜG-i abiturient Henri Sink tarbib energiajooke, üheksandik Karin Viilup neid aga ei armasta. Foto: Sander Ilvest

Tervise Arengu Instituudi läbi viidud uuringus osalenud Saaremaa ühisgümnaasiumi ning Tornimäe ja Lümanda põhikooli juhid kinnitavad, et nende õpilaste seas pole energiajookide tarbimine probleem.

Põllumajandusministeeriumi tellitud uuringus, mille peamine eesmärk oli välja selgitada 7–45-aastaste inimeste energiajookide joomise ja teiste kofeiini sisaldavate toodete tarbimisharjumused Eestis, osales kümme õpilast Saaremaa ühisgümnaasiumist, üheksa õpilast Lümanda põhikoolist ja sama palju Tornimäelt.

“Õnneks on energiajookide joomine meie õpilaste seas vähenenud, kuna lapsed saavad aru, et see on kahjulik,” ütles Tornimäe põhikooli direktor Raili Nõgu. Tema sõnul on laste huvi vähenemises oluline roll koolil, kus propageeritakse tervislikke eluviise. “Oleme korraldanud õpetlikke loenguid, mida energiajoogid sisaldavad ja kui kahjulikud need on,” rääkis Nõgu. “Samuti on meil kooli kodukorras kirjas, et me ei tarvita energiajooke.”

Tähtsustavad tervislikke eluviise

Direktor Nõgu sõnul juhtus varem ikka, et õpilane kooli territooriumil energiajoogi purgi või pudeli tühjendas. “Mõni aasta tagasi tuli ette sedagi, et esimese asjana tõi laps hommikul poest energiajoogi ja jõi selle enne tundi tühjaks,” tõdes Nõgu. Tema väitel oli selliste jookide austajaid siiski vähe ja tarbimine polnud suur.

Ka Lümanda põhikooli direktor Liia Raun rõhutas, et nende koolis tähtsustatakse tervislikke eluviise ja lastele on räägitud ka energiajookide kahjulikkusest. Direktori sõnul energiajookide tarbimine Lümanda koolis lausa keelatud siiski ei ole. Samas kinnitas ta, et pole näinud lapsi koolipäeva jooksul ega pärast tunde energiajooke joomas. Prügikastideski pole mainitud jookide purke-pudeleid näha olnud. “Mida lapsed väljaspool kooli ja kodus teevad, ma öelda ei oska, aga minu meelest hakkab see sõnum neile kohale jõudma, et need joogid ei ole janu kustutamiseks head,” lausus Raun.

Küsimusele, kui populaarsed on energiajoogid SÜG-i õpilaste seas, vastas kooli direktor Viljar Aro, et ei ole ise näinud kedagi neid jooke kooli territooriumil tarbimas ega tea kedagi teist, kes oleks. “See ei välista muidugi, et õpilased neid jooke väljaspool kooli ja kooliaega ei tarbi,” möönis Aro.

SÜG-i huvijuht Triino Lest, kes suhtleb õpilastega ka väljaspool koolimaja ja -aega, ei ole samuti juhtunud nägema lapsi-noori energiajooke tarbimas. “Küll aga spordijooke,” märkis Lest.

Aro sõnul mingit spetsiaalset kampaaniat energiajookide kahjulikkuse teemal koolis korraldatud ei ole – seni pole põhjust olnud. “Selles mõttes on suitsetamine suurem probleem, et aeg-ajalt me mõne suitsetaja kuskil kooli territooriumi ääres siiski tabame, aga ka see on väga harv juhus,” ütles Aro.

Kellele maitseb, see joob

Küsimusele, kas nemad on energiajooke tarbinud, vastasid ühisgümnaasiumi 9. klassi õpilane Karin Viilup ja abiturient Henri Sink jaatavalt.

“Olen proovinud, aga ma ei ole eriline fänn,” ütles Karin. “Lihtsalt ei meeldi – ergemaks teeb küll, aga maitse on vastik, liiga magus.”

Karini sõnul joovad koolinoored energiajooke palju näiteks eksamite ajal. “Ise ma seda teinud ei ole,” kinnitas ta. Karini sõnul on ka koolis õpilastele räägitud energiajookide ebatervislikkusest. “See, et nendes jookides on väga palju keemiat sees, noortele siiski eriti korda ei lähe,” tõdes Karin, lisades samas, et tema SÜGi-sõpruskonnas energiajoogid kuigi populaarsed ei ole.

Henri ütles, et joob energiajooke üsna tihti – paar korda nädalas. “Maitseb,” põhjendas ta. Noormees ei ole täheldanud, et energiajoogi toime kohvi omast kuidagi erineks või tugevam oleks. “Kofeiin on kofeiin – seega vahet pole,” sõnas noormees, kes tarbib energiajooki pigem kui limonaadi, mitte ergutit. “Ebatervislik on see samamoodi nagu kõik karastusjoogid – igasugu jama täis.”

Henri kinnitas, et teab, mida energiajoogid sisaldavad – sellest on ka koolis juttu olnud. “Kooli endine keemiaõpetaja Anne Teigamägi käis vähemalt meie klassile küll energiajookidest ja nende mõjust rääkimas,” lausus Henri, lisades, et see teda siiski neist jookidest loobuma pannud ei ole. “Tarbin ikka nii, nagu ise tahan,” ütles Henri, lisades, et tema tuttavate seas energiajoogid väga menukad siiski ei ole.


Energiajoogid

Energiajookide ja teiste kofeiini sisaldavate toodete (nt kohv, šokolaad, tee) tarbimisharjumuste ja -põhjuste uurimiseks küsitleti tänavu kevadel rohkem kui 3500 inimest üle Eesti.

7–45-aastaste seas läbi viidud uuring näitas, et enim tarbivad energiajooke 15–30-aastased ning neid joovad juba lapsed. Energiajooke juuakse soovituslikust kogusest enam, sageli lihtsalt maitse pärast. Nende tarvitamist alustatakse valdavalt 10–15-aastaselt.

Regulaarseid tarbijaid on enim 15–30-aastaste seas. Energiajoogi tarbimise peamiste põhjustena nimetati maitset, janu kustutamise, energia saamise ja väsimuse peletamise vajadust.

Uuringu koordinaator ja TAI toiduekspert Tagli Pitsi ütles, et energiajook pole janukustutaja ega anna lisaenergiat, kuigi neid sageli nii reklaamitakse. Ta lisas, et jookides sisalduv rohke kofeiin võib liigsel tarvitamisel põhjustada hoopis tervisehäireid ja halba enesetunnet. “Ka sisaldavad energiajoogid palju suhkrut, mille liigne tarvitamine soodustab kehakaalu tõusu ja hammaste lagunemist. Näiteks kui juua päevas 300 ml energiajooki, siis ei tohiks sel päeval maiustusi enam süüa.”

Energiajoogid toodi esmakordselt turule 1960. aastatel Aasias, kust need levisid 1970. aastatel Euroopasse ja seejärel Ameerikasse. Energiajoogid sisaldavad tavaliselt süsivesikuid, vitamiine, kofeiini, tauriini, glükoronolaktooni ja teisi toimeaineid.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 601 korda, sh täna 1)