Maagilised kuupäevad tingisid rekordarvu abiellumisi

Möödunud kuue aasta lõikes sõlmiti mullu kõige rohkem ja lahutati kõige vähem abielusid.

Statistikaameti andmeil registreeriti Saare maakonnas läinud aastal 138 abielu. Neist lõviosa sõlmisid perekonnaseisuametnikud, 22 vaimulikud ja seitse notarid.

“Viimased kümme-viisteist aastat on registreerimiste arv meie maakonnas püsinud enam-vähem stabiilne,” ütles Saare maavalitsuse nõunik-perekonnaseisuametnik Avo Levisto, lisades, et paari aasta muutus ei ole veel mingisuguse trendi või tendentsi näitaja.

Kõige populaarsem aeg abielu registreerimiseks on suvel, näitavad avaldatud arvud. Kaheksa aasta juunirekord sündis mullu, mil abiellus 26 paari, juuli suurim arv – 40 paari – läks aga kirja tänavu. Augusti kõrgeim näitaja 43 pärineb aga aastast 2008.

Kõige ebapopulaarsemad kuud abiellumiseks on olnud jaanuar ja veebruar, mil tavaliselt registreerib oma kooselu kaks-kolm, harva ka neli paari. 2006.–2013. aasta peale on veebruaris abielu registreerinud kokku 19 paari.
Jaanuarikuude näitaja on vaid pisut kõrgem –24. Kõige vähem oli abiellujaid 2011. aasta veebruaris – üksainus paar. Samas, mullu sõlmis jaanuaris oma abielu koguni viis paari.

Kui sügiskuudel on abiellumisi suvega võrreldes märgatavalt vähem, siis detsembris on neid taas rohkem: aastail 2006–2012 sõlmis jõulukuus abielu 59 paari, neist koguni 20 tegi seda mullu.

“Läinud aastal olid ju sellised maagiliseks peetavad kuupäevad nagu 12.12.12 ja 20.12.2012,” tähendas Avo Levisto.

Levisto andmeil on tänavu 1. septembri seisuga sõlmitud 107 abielu, neist 83 perekonnaseisuametnike poolt. “Ehk tuleb meil 100 ja maakonna peale kokku 125 täis,” avaldas Levisto lootust.

2006.–2012. aasta andmed näitavad, et enim abielusid lahutati 2006. aastal – 64, kõige vähem aga mullu – 41.

“Meie tegime läinud aastal 32 lahutuskannet, aga abielusid lahutavad lisaks perekonnaseisuametnikele notarid ja kohtud,” nentis Avo Levisto.

Tema sõnul saavad perekonnaseisuametnikud abielu lahutada siis, kui selle mõlemad pooled tulevad kohale, neil ei ole vaidlusi ja mõlemad on Eesti Vabariigi kodanikud.

“Kui üks pool on läinud näiteks Soome või Iirimaale – mis on täiesti tavaline – ja tahab lahutust, siis käib see läbi kohtu,” rääkis Levisto. “Paljudel juhtudel jääb lahutus vaatamata soovile vormistamata.”

Kõige rohkem on lahutusi ühes kuus olnud üheksa, kõige vähem aga üks. Sellist kuud, kus poleks registreeritud ühtki lahutust, vaadeldud aastatel ei ole.

Tänavu on lahutusi juuli lõpu seisuga kirjas 27, näitavad statistikaameti andmed.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 888 korda, sh täna 1)