Foto: Maret Mets
Ööl vastu kolmapäeva murdsid hundid Liigalaskma külas Oldi mahetalus maha kuus utte ja viis talle.
“Enne tööleminekut vaatasin maja taha põllu peale, et kas lammastega on kõik korras, ja siis avastasin, et üks lammas lamab ja linnud olid juures,” rääkis Oldi talu perenaine Maret Mets. Asja lähemalt kaedes avastas perenaine oma kurvastuseks, et ohvreid on palju rohkem: kaheksa hektari suurusel põllul olid laiali pillutatud kuus murtud utte ja viis pisikest talle, kusjuures kaks lammast olid päris ära söödud.
Lisaks on ühel lambal nii suured vigastused, et loom läheb hädatapule, paaril lambal on ka kintsud katki ja nende saatus on veel lahtine. Kokku on Oldi mahetalus 49 lammast.
Maret Metsa sõnul pole murdmise taga üks hunt, näiteks olid ühe väikse talle peal näha väiksemad kihvajäljed, mis viitab kutsikatele.
Maret Mets usub, et võsavillem on tema lambakarjas ka varem pahandust teinud. Kui paar aastat tagasi murti Oldi talus üks lammas, ei söandatud selles teos ainuüksi hunti kahtlustada, ent nüüd võib ka selle tagantjärele hundi kraesse kirjutada. Igal juhul oli ülejäänud kari pärast tollast murdmist hirmunud ja hoidis maja juurde.
Oldi perenaise sõnul oli eilne hundirünnak nende talule majanduslikult valus hoop, sest murtud on kuus põhikarja utte, kellelt talu lootis saada tallesid. Probleem on seegi, et lammaste murdmise tõttu ei ole karjas piisavalt loomi, et katta mahetoetuse maksmisega kaasnevat karjatamiskoormust. “Probleeme tuli tohutult palju,” lausus Maret Mets.
Loading ...
Kaua te, lambakasvatajad, taevalist mannat ootate? Riigil on teie lambakasvatusest suva,palju olulisem on huntide hea käekäik. Mina teie asemel “maitsestaksin” neid korjuseid tiba ja jätaksin need “külalistele”.
Keskkonnaamet loob ja hoiab head elukeskkonda praegu ja mõeldes tulevastele põlvedele. Keskkonnaamet vastutab selle eest, et kogu Eesti riigis oleks kõigil eluks võimalikult hea keskkond. See eeldab Keskkonnaameti töötajate teadmist , millised on meid ümbritseva eluslooduse esindajate vajadused, aga ka seda, et suudame nende vajaduste rahuldamiseks vajalikku tegevust tasakaalustatult suunata. Parima tulemuse saavutamiseks analüüsime me praegust olukorda ja meie tänaste otsustuste mõju tulevikule ning teeme oma otsused pikaajalisi eesmärke arvestades. Tasakaalu hoidmine inimlike soovide ja keskkonnaga seotud võimaluste vahel eeldab häid teadmisi, avalikku suhtlemist ja koostööd partneritega.
Siis ei midagi muud kui et hundid oleksid söönud ja lambad terved ülesanne on Keskonnaametil. Hetkel lambad ei ole terved, milline on lahend?
Rohelised soovivad et kaoks elu maa pealt!
Huntide arvukus tuleks Lotmani sõnul Saaremaal hoida minimaalne, et tagada poollooduslike koosluste hooldamine ja karjakasvatus.
Mina mõistan seda nii, et Saaremaa püütakse hoida hundivaba ja siia eksinud kütitakse?
Kas keskkonnaamet arvab et hunt on nii nõrguke et kui lammast murda ei saa, siis sureb kohe ära.
Üks karikatuur jäi silma – naera herneks
http://www.saaredhundivabaks.eu/Huumoriga
Hea MARET! Püüan olla objektiivne, kui asun kommenteerima… Ma ei möista, kas lamba-kitse jt loomakasvatajatele ei selgitata, et HUNT ÖPETAB SÜGISEL OMA JÄRGLASTELE, kuidas saaki püüda-ellu jääda… Selline tegevus on igale karjaloomale omane!!! Kui “saakloom” ehk “öppematerjal” vabalt metsa serval, siis peaks hundiema rumal olema, et kaugemalt otsida… Hunt murrab looduses ainult abituid-haigeid ehk nörku… Sellepärast nimetataksegi teda LOODUSE SANITARIKS… Vöite hävitada KÖIK HUNDID, kuid siis on loodus ka tasakaalust väljas!!! Siis tulevad Teie öuele haiged rebased, viljapuude koor on jäneste poolt hävitatud jne… PALUN ÄRGE JÄTKE OMA KALLEID “kandikul” huntidele öppematerjaliks!!!
Löunamaadel käib karjane väljaöpetatud karjakoertega 100-200-pealise karjaga, hundid jt kindlasti proovivad-üritavad neidki rünnata, aga kui KARJAKAITSE OLEMAS, ei tule keegi…
Palun möelge, mida TEIE SAAKSITE TEHA!!! Hunt on ALATI METSAS ELANUD ja tema ei pea, ei hakka INIMESTE SEADUSTE JÄRGI ELAMA…
Hunti kutsutakse “looduse sanitariks”, sest sina ütled nii.
Saaremaal ei ole hunt looduse sanitar juba 100 aastat – kogu ulukite arv ja mitmekesisus on juba sajand inimese juhitud.
Lähim näide on sinu enda kirjutis – tõestad inimesena hundi vajalikust metsas ehk teisisõnu, püüad jõuga luua olukorda, mida enda arvates arvad olevat “tasakaal”.
Muidugi teatakse, et hunt õpetab poegadele murdmist – see ei ole aga õigustus hundi olemasoluks Saaremaal.
Nigeerias on lapsed näljas, Saaremaal elanikkond väheneb – kui prooviks siin ka tasakaalu luua, siis…
Minu karjamaa on kaitstud nelja vahitorniga, kus asetsevad kuulipildujad – paukpadrunitega ja korralikud prozed. Peale selle, karjamaad ümbritseb okastraat, koos kōrgepinge traadiga. Karjamaa keskel asetseb vahimajake, kus katuse platformil on ööpäevaringselt valves 4 snaiperit. Minul on tellitud kaitsma üks kallimaid turvafirmasid eestis, neil meestel on vöö vahel mittu tulirelva. Karjavalve penideks on kaukaaslased ja kangalid ja … Peale nende abinōude rakendamist ei ole minul kadunud ühtki lammast
ennäe imet, üks julge ja aus inimene ka siin loodusevihkajatest argpükside vahele sattunud sõna võtma. Tubli, minu mitmed tuttavad lambakasvatajad ei taha enam ammu selle hundisõja õhutajaga suhelda.
minu meelest on juba enamik lambakasvatajaid aru saanud, et Saaremaale ei sobi hundisõja õhutaja sigiv hundipesakond.
ma ei ole veel keskkonnaametist hundipassi saanud!
Saan aru, et saartel on kliima pehmem ja loomi võib aastaringi koplis ning kuuse all pidada, aga kui ikka hundid nii hullult lambaid rüüstavad, võiks ehk lauda peale mõelda? Inimene ei saa looduse vastu ning ohkimine ei hoia karja.
Aitäh, kui tunnustus oli mulle ja minu möttekaaslastele!!!
Aga kirjutasin sellepärast, et KÖIGIL LOODUL ON ÖIGUS ELADA ja PÖHJUSETA EI KÄITU LOOM NII, NAGU TA SEDA TEGI vöi meile-inimestele tundub!!! Meil, inimestel, on loomadelt veel VÄGA-VÄGA PALJU ÖPPIDA, kahjuks…
LOOM ei tapa-hävita PÖHJUSETA liigikaaslast vöi ohtlikku “sissetungijat!” Välja-arvatud, kui järglased-territoorium vöi karja julgeolek ohus!!! Siis ta ka esialgu HOIATAB!!! Üldjuhul häälega-kehahoiakuga!!!
Kui inimene ei tunne looma käitumist ehk “tema keelt,” pole ime, et sellised tagajärjed…
Kui eestlane ei oska jaapani keelt, pole ilmselt ka nende omavaheline suhtlemine-arusaamine vöimalik???
INIMENE nimetab kiskjaks köiki lihatoidulisi loomi, kelle hambumus ongi just sellise toidu söömiseks ja hambajäljed on inimesele “hirmutavad…”
INIMENE ise on kiskja, kuna hävitab liigikaaslasi, hävitab ahnusest JUST LOOMARIIGI TUGEVAID ISENDEID-KARJAJUHTE, et saada eputamiseks jahitrofeesid jne…
PS! Looduses vöitleb tallekese EMA elu hinnaga, et järglast kaitsta vöi lahkub-pögeneb, et karja säästa!
Antud juhtumil tundub, et hunt pääses lambakarja juurde, aga lammastel ei olnudki muud valikut kui ringiratast oma piiretega pöllul liduda, kuni hundikutsikate “koolitunnid” selleks korraks omandatud ja läksid “koolist koju…”
Hea MARET! Palun korraldage valve vöi kaitske OMA KALLEID, et hundid ei pääseks TEIE KALLITE TERRITOORIUMILE…
Nii lambaid ei peeta! Lambaid peetakse poes lihaletis. Äärmisel juhul turvaliselt lambavabrikus. Meie lambapidamine on ikka veel kinni kiviajas, meil pole ühtegi eesrindlikku kinnise pidamistsükliga 8-korruselist lambavabrikut. Eks seetõttu sellised nõmedused saavadki juhtuda.
Heidi, oma lausega “LOOM ei tapa-hävita PÖHJUSETA liigikaaslast vöi ohtlikku “sissetungijat!” Välja-arvatud, kui järglased-territoorium vöi karja julgeolek ohus!!!” kirjeldad ju just nende “lamba-kitse jt loomakasvatajate” käitumist, kes soovivad Saaremaad hundivabaks. Sõnasõnalt just territoorimis ja karjas ongi küsimus.
Saaremaa hundivabaks saamisel ei saa juttugi olla mingitest jahitrofeedest või lähenemisel, et sellega õpetataks inimest “kiskjaks”. “Kiskajaks” oleks inimene siis, kui ta otsustaks, et Saaremaal võib näiteks 3 hunti olla – neljas tuleb ära tappa. Ei, lihtsalt ühegi hundi koht ei ole Saaremaal.
Tark teab mida räägib ja lollike räägib mida teab. Tule taevas appi!!! …. sanitar!!!!
Ökonomistina peaksid oskama aru saada, et võitlust huntide eest, peetakse huupi, üldse aru andmata, kui palju nad Eesti majandusele kahju ning karjakasvatajatele lisakoormust ja stressi tekitavad. Pole olemas ka statistikat, kui paljud on sellise kiskjate surve tõttu karjakasvatusest loobunud ja kui paljud pole selle tõttu alustanudki ning kui palju loomi (nii lambaid kui ka lihaveiseid) on selle tõttu jäänud välisturule (ekspordiks) müümata.
Kas toetused huntidele on olulisemad, kui maal elada ja töötada – lambaid (ka teisi karjatatavaid loomi) kasvatada sooviv inimene.
Hunt on Eestis jahiuluk!
Eestil ei ole, Euroopa liidu ees, kohustust sellist hundihulka taluda!
Või oled ka seda meelt – Eesti viie rikkama hundiriigi hulka!?
Peretalude ja väiketootmise säilitamiseks tuleb huntide poolset kisklussurvet tunduvalt vähendada!
Põllumajandusministrina ei ole sa sellest aru saanud!
Statistikaameti andmetel on Saaremaa lambaarvukus juba vähenemas!
Mulle tundub selle perenaise hala põhjal, et probleemiks on hoopis see, et nüüd jääb hunnik raha toetuse näol tulemata. Tühja neist loomadest, peaasi on ilma erilise vaevata saadav raha. Rohumaa on olemas, väike aed ümber, isegi lauta ei ole vaja. Ja kas ongi aeda vaja? Olen mitmel korral näinud metsas vabal pidamisel olevaid lambaid.Ja kui siis hunt need omaks tunnistab, siis ärkavad ka omanikud.Ära süüdista susi, kui ise laisk ja lohe oled.
Heidi! Olen sinuga igati nõus.Tapmine tapmise ja lõbu pärast on ainult inimesele omane(jahimehed)Loodan, et see “Dianake ükskord” aru pähe võtab ja jahimeeste endi vastu pöördub.
Mulle tundub, et sa ei ole mitte millestki aru saanud!
raha, raha, raha ajab täiesti jama juttu – “Tapmine tapmise ja lõbu pärast on ainult inimesele omane(jahimehed)”.
Hundid ei murdnud neid lambaid söögiks vaid tapmine oli tapmise pärast – toimus hundikutsikate tapmisoskuste koolitamine.
ja raha ei jää mitte tulemata, vaid tuleb nüüd tagasi maksta – ega seda raha ei hoitud sukasääres vaid kasutati mahetalu tootmistegevuses.
Jätke ükskord see sapi pritsimine. Iga lambapidaja kes sellise probleemiga kokku puutub, suudab ilma Teie kommentaarideta oma olukorraga hakkama saada ja kui ei, siis sellises olukorras tal karja ühel hetkel enam lihtsalt ei ole. Nõuandeid ja soovitusi jagavaid kogemustega kolleege on saarel juba piisavalt.
ja mina mõtlesin, et sa ei taha minuga enam suhelda!
Kena teater siin teil! Saak nagu juba raamatu ka kokku! Nagu kanakari siin….
Mul keskkonnaametis pole veel tööpäev läbi.
Elagem igaüks ikka oma elu ja laseme teistel ka elada…
Metsloom ei aruta, mitu protsenti eestlasi-soomlasi-venelasi jt peaks Saaremaal elama!!!
Mis PÜHA MAA see SAAREMAA siis on, et üks inimene otsustab, mitu hunti ja kes üldse tohib elada???
Vöib-olla peaksid inimesed lamba-aedikutele kinnitama ka lamba kg hinnakirja??? Siis oleksid kaod rahaliselt kaetud ja töesti HUNDID SÖÖNUD, INIMESED RAHUL???
Turustamise-töötlemise mure ka nagu peoga pühitud…
Huvitav, kas hundid mötlevad ka isekeskis, et SAAREMAA VÖIKS OLLA INIMESTEVABA???
Usun, et nemad on sajandeid elanud nii söprade kui vaenlastega ja lahkuvad ise, kui inimeseloom neid enam ei vaja…
Head SAARLASED!!!
Teil on suurepärane vöimalus osaleda 05-06. oktoobril 2013 “VEISTE KARJATAMISE ÖPPEPÄEVAL”
See on Eesti Kennellidu korraldatud öppeloeng!!! Nende öppepäevade teema on küll “Karjatamine Austraalia karjakoertega,” kuid usun, et mötteid saab ikka ja küsida vöib ka lammaste karjatamisega tekkinud probleemide kohta…
“Tark öpib teiste ja rumal oma vigadest… kui öpib???”
“Mida külvad, seda löikad…”
Ilusaid unenägusid ja röömsat-päikeselist sügist KÖIGILE…