Sajad pargipuud jäävad ilma ohtlikest okstest (4)

Sajad pargipuud jäävad ilma ohtlikest okstest

ENAM KÕRGUS EI KOHUTA: Ott Luigase sõnul on ta puid hooldanud nüüdseks kaks aastat. Enne arboristiks saamist kartis ta kõrgust. Foto: Sander Ilvest

Kuressaare ajaloolises lossipargis askeldavad juba kolmandat nädalat tööriietes inimesed. Kui esimese tööna võeti maha ohtlikud puud ja freesiti välja kännud, siis nüüd eemaldatakse rohkem kui neljasajalt puult ohtlikud kuivanud oksad. Pargis on puid kokku üle tuhande.

Selleks, et tehtavatest töödest paremini aru saada, veetis Saarte Hääl reede pärastlõuna koos Luua koolis viimasel kursusel õppivate arboristide Tarmo Sklave ja Ott Luigasega.

Oti sõnul on ta puid hooldanud nüüdseks kaks aastat. Enne seda kartis ta kõrgust. Nüüd naudib aga puude otsas ronimist hoolimata sellest, et suure puu latv kõigub tuulega kuni kaks meetrit. Oma töö eeliseks peab ta seda, et enda füüsiliselt vormis hoidmiseks pole tal enam vaja jõusaalis käia. Väsimuse kohta arvas ta, et ronimine on rohkem tehnikaküsimus. Jõudu on muidugi ka vaja.

Tarmo seevastu tegeles enne mägironimisega ja hakkas alles seejärel arboristiks. Tema sõnul on lihtsam korrastada just suurt puud. Ronid üles ja veedad seal 1–2 tundi. “Sellise väikse puuga, nagu pargi rannaosas on, saad hakkama loetud minutitega. Aina roni üles ja alla,” selgitas ta.

Tarmo jutu järgi oli arboristitöö alguses kurnav. Käed olid krampis ja värisesid. Kuid nüüd on ta harjunud. Venitusharjutused vabas õhus on korda teinud ka tema varem traktoristiametis tuksi keeratud selja. Tööd on arboristil lihtsam teha kuiva ilmaga, sest siis jalad ei libise. Ning kuivanud oksi lõigatakse enamasti siis, kui puud on lehes, sest siis on kuivanud oks paremini näha.

Mõlemad noormehed kinnitasid, et vanusepiirangut selles ametis pole. Nende teada on eesti vanim arborist, kes veel puudel ronib, 66-aastane.

“Teeme niikaua, kui viitsimist on,” arvasid nad. Lisasid, et see amet sobib ka naistele. Praegu on neil abiks kaks kolleegi Lätist, kellest üks on naine. Abitööline, kes oksi kokku tassib, on samuti naisterahvas.

Mahavõetud pargipuud annetasid arboristid Saaremaa puuetega inimeste kojale kütteks. Okstest tehtavat haket kasutatakse aga pargi haljastustöödel.

Suurem osa meie jutuajamisest toimus töö käigus. Paremate fotode saamiseks läbis Saarte Hääle fotograaf Sander kiirkoolituse ja vinnas ennast samuti puu otsa. Temal kulus üles jõudmiseks loomulikult mitu korda rohkem aega kui pildistatavatel.

See-eest alla jõudis paarisrakend Ott – Sander üsna ruttu. Sel päeval meie fotograaf tööd enam eriti teha ei saanud, sest käed värisesid. Uuesti maa peal olles tunnistas ta, et kõrgustes vaid köie otsas rippudes olnud natuke veider tunne küll.

Arboristid ise on arvestanud, et Kuressaare lossipargi korrastamiseks kulub neil kokku poolteist kuud.


KIK toetab 66 000-ga

Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus eraldas keskkonnaprogrammi käesoleva aasta esimeses taotlusvoorus Kuressaare lossipargi haljastuse rekonstrueerimise I etapi töödeks 66 568,12 eurot. Projekti eeldatav kogumaksumus on 78 315,44 eurot, millest linna omafinantseering on 11 747,32 eurot.

Kuressaare linnavalitsuse heakorra- ja haljastusspetsialisti Katrin Reinholdi sõnul tehakse projekti käigus lossipargis puistu ja põõsarinde hooldusraiet ning viiakse läbi põõsaste täiend- ja uusistutus.

Kuressaare lossipargi rekonstrueerimine on pikaajaline ja ressursimahukas töö, mille linnavalitsus loodab KIK-i toel ellu viia etapikaupa. Järgmisse etappi on planeeritud pargi kirdeosas kasvavate hariliku kuuse rühmade järk-järguline asendamine vastupidavama liigiga, pargi peasissepääsuga piirneva puudeallee taastamine, põõsaste hoolduslõikus ja täiendistutus Riigipeade pargihiie alal, üksikpuude asendusistutus raiutud või maharaiumisele kuuluvate puude ja põõsaste asendamiseks ning rooside istutusala rajamine kuurhoone terrassi ette.

Kuressaare Linnavalitsus

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 925 korda, sh täna 1)