Saaremaal kütiti sel nädalal kaks hunti (29)

Edukas hundijaht Võhma jahiseltsis. Esiplaanil (püssiga) hundi küttinud Janne
Happo.
Autor: Võhma Jahiselts

Sel nädalal kasutasid jahimehed kahepäevase vahega ära mõlemad juba pikemat aega üleval olnud hundilaskmise load.

Esimene kahest hundist kütiti 19. septembri hommikul Üru jahiseltsi maadelt Viki töökoja tagant suurelt soolapilt hommikul kella 7.30 paiku. Soost autoga läbi sõitnud Kihelkonna jahimees tabas kevadel ilmale tulnud hundikutsika 60-70 meetri pealt lasuga kaela.

Teise hundi lasi laupäeval hommikul pärast kella 7 Mustjala vallas Tuiu soos varitsusjahil viibinud soomlasest külalisjahimees Janne Happo. “Võin öelda, et see oli väga suur juhus ja õnn, sest tuul oli meile väga soodne,” ütles Võhma jahiseltsi esimees Toivo Lõhmus. Kordaläinud jaht sai alguse sellest, et jahimehed ei kasutanud soosse minekuks tavapärast otseteed vaid läksid suure ringiga läbi märja vaarikavõsa, mistõttu hunt ei püüdnud inimese lõhna kinni.

Võis olla karja alfaema

Toivo Lõhmuse sõnul märkas ta võsavillemit 80-90 meetri kaugusel ning andis soomlasele märku laskmiseks. Hunt hakkas kohe metsa poole taganema, kuid sai täpse tabamuse tagakehasse. Enne kokkukukkumist jõudis kiskja viis meetrit veel edasigi liikuda. “Looma tagaosast sisenenud kuuli saime kätte esijalgade juurest abaluu alt, tema sisikond oli täiesti sodi,” rääkis Lõhmus. Toivo Lõhmuse sõnul selgitab looma täpse vanuse ekspertiis, aga hinnanguliselt võis kütitud emahunt olla nelja-aastane.

Keskkonnaagentuuri ulukiseire peaspetsialist Rauno Veeroja rääkis, et nelja-aastane emasloom võib suure tõenäosusega olla hundikarja alfaema, kes on Saaremaal hoolitsenud karja juurdekasvu eest. “Kui tuleb tavaline jahihooaeg otsa ja kari saab veel räsida, siis tulemuseks võib olla, et järgmisel aastal ei ole pesakonda enam,” sõnas Veeroja.

Hõredalt ja väikesearvuliselt elavate kiskjate puhul sõltub väga palju sellest, mis soost ja kui vana loom kütitakse. “Kui saare peal on 1-2 sigimisvõimelist emaslooma ja need kaovad, siis on järgmisel aastal lambakasvatajate jaoks rahu majas,” pakkus spetsialist. Veeroja meenutas, et 1990. aastate alguse hundirohkusele järgnes Saaremaal sisuliselt 15 aastat huntideta.

Iseküsimus on see, kas Tuiu soos lastud emahunt ka tegelikult nelja-aastane alfaema oli. Suurkiskjate täpset vanust ei pane paika jahimehed ega isegi kohalikud hundiuurijad. Vanus määratakse hamba tsemendikihti jäävate aastarõngaste järgi USA-s asuvas Matsoni laboris. Nimetatud labor määrab kiskjate vanust maailmas kõige täpsemini. Ka märkimisväärse osa EL-is kütitud suurkiskjate iga määratakse just seal.

“Meie saame Eestis kohapeal määrata vanuse vaid ligilähedaselt, saame öelda, kas kiskja on noor, täisealine või vana,” selgitas Veeroja, kelle sõnul võtab USA-st labori andmete saamine umbes aasta. “Kogume sadakonna looma hambad kokku ja saadame siis sinna,” lisas ta.

Murdmised on vähenenud

Keskkonnameti looduskaitse bioloog Tõnu Talvi ütles, et käesoleval aastal on hundid Saaremaal keskkonnametile teadaolevalt murdnud oluliselt vähem lambaid, kui kahel eelneval aastal. Kolme viimase aasta võrdluspilt lammaste murdmiste osas on 15. septembri seisuga järgmine: 2011. aastal 79 lammast, 2012. aastal 119 lammast ja 2013. aastal 35 lammast.

Põhjustena võib Talvi sõnul ennekõike välja tuua loomakasvatajate vastutustunde ja teadlikkuse paranemise – mitmetes suurtes Saaremaa lambakarjades on rajatud tõhusad karjaaiad, kasutatakse karjavalvekoeri, kaitstud ööaedikuid ja varjualuseid ning loodetavalt on ka inimese järelevalvetegevus oluliselt parem. “Selle poolest saab saare loomakasvatajaid kiita,” märkis Talvi.

Samas on saarel taastumas vahepealsete lumerohkete talvedega madalseisu langenud metskitsede arvukus, kes on kõrvuti hirve ja metsseaga hundi peamiseks looduslikuks saakloomaks. Vastutustundliku ja hoolsa karjakasvatuse korral murrab hunt Talvi sõnul valdava osa saagist metsas.

Keskkonnaameti Hiiu,- Lääne- ja Saare regiooni juhataja Kaja Lotman ütles, et täiendavate hundi küttimise lubade väljastamise vajadust hakkab keskkonnamet vaagima esmaspäeval. Selleks võetakse kokku jahimeeste ja keskkonnaagentuuri ulukiseire osakonna seireandmed, info kütitud huntide kohta ning andmed murtud lammaste ja huntide rünnete kohta. “Paneme need andmed kokku ja siis teeme otsuse,” sõnas Lotman.

Saarte Jahimeeste Seltsi direktor Ilmo Torn on Saarte Häälele septembri alguses öelnud, et temale teadaolevalt tegutseb Saare maakonnas üks hundipesakond ja ilmselt veel mõni üksik võsavillem.


Saaremaale anti veel kaks hundilaskmise luba

Seoses kahe hundilaskmise loa realiseerimisega möödunud nädalal otsustas keskkonnaamet anda eile Saaremaa jahiseltsidele õiguse küttida eriloa alusel veel kaks hunti.

Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni juhataja Kaja Lotman ütles, et keskkonnaamet annab kuni hundijahi ametliku alguseni 1. novembril veel kaks eriluba huntide küttimiseks kogu Saaremaal, kuid mitte Muhus.

Lotmani sõnul on Saare maakonnas viimasel ajal toimunud huntide rünnakud hajusalt üle Saaremaa. Kindlaks on tehtud nelja kutsikaga pesakond, kus kutsikad on juba üsna liikuvad ja osavad. Kuna Muhus ei ole suve jooksul huntide rünnakuid olnud, siis seal praegu hunti lasta ei tohi.

Huntide arvukus tuleks Lotmani sõnul Saaremaal hoida minimaalne, et tagada poollooduslike koosluste hooldamine ja karjakasvatus.

Möödunud nädalal lasti Saaremaal kaks hunti: 19. septembril Kihelkonna vallas Vikil ja 21. septembril Mustjala vallas Tuiu soos. Kokku on selle aasta sees kütitud Saaremaal viis hunti, neist üle-eelmine lasti maha veebruaris.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 4 322 korda, sh täna 1)