Tunnustatud mahetalu kasutab vilja sorteerimiseks uunikumi (6)

Tunnustatud mahetalu kasutab vilja sorteerimiseks uunikumi

MINEVIKUHÕNGULINE: Taluperemees Ahto Väli on rehepeksugarnituuri mootorile hääled sisse saanud. Kõik on hästi, kõik on nagu vanasti. Foto: Sander Ilvest

Eelmisel nädalal mahetootjana tunnustuse pälvinud Lümanda valla Vatsliku mahetalu kasutab vilja sorteerimiseks tõelist uunikumi – 80 aastat vana rehepeksugarnituuri.

“Vana masin teeb suurepärast tööd ja ma arvan, et tänu sellele masinale on meid säästetud ka tuulekaerast,” ütles Vatsliku talu peremees Ahto Väli. Garnituur sorteerib viljatera raskuse järgi kolme sorti. “Esimene sort on seemnevili, teine sort on söödavili ja kolmas sort on lihtsalt sodi,” selgitas talunik, kelle sõnul lennutab masin kergema kaaluga tuulekaeraseemne samuti prahi hulka.

Peetakse aurumasinaks

Huvitav oli kogeda, et niipea kui mootor aeglastel tuuridel podisedes tööle hakkas, ilmusid karjaaia taha jooksujalu veised, kes on harjunud viljasorteerimise ajal sorteerimisjääke saama. “Neile on seda vilja kogu aeg antud ja sellepärast nad teavad juba,” selgitas Vatsliku mahetalu perenaine Taivi Väli. “Ega see kuigi toitaineterikas ole, aga on maitsev. Ka sead on tavaliselt kohe platsis,” lisas ta.

Vatsliku talu on haruldast masinat uhkusega näidanud kõigile külalistele, kuid mitte kõik pole selle otstarbest ilma selgituseta aru saanud. Näiteks Tallinna sugulased pidasid seda esimese hooga aurumasinaks, naeris perenaine. Võimalik, et pealinna rahvas lasi end eksitada asjaolust, et garnituuri käivitamisel hakkab mootor kõvasti sinist suitsu ajama.

Mootor, mis kogu masinavärgi käima ajab, asub eraldi mitu meetrit eemal ja hoiab garnituuri töös lindi abil. Mootori käivitamiseks kasutab pererahvas eetrit, originaalis selleks ette nähtud tahti pole kahjuks enam kuskilt võtta.

Ahto Väli sõnul võib rehepeksugarnituuri olemuselt pidada algeliseks kombainiks, mis ise küll vilja ei võtnud, kuid tegi ära kõik järgnevad tööd. Sirbiga koristatud vili seoti vihkudesse ja pandi seejärel parsile kuivama ning lasti siis õige aja saabudes läbi masina.

Teenistus läks pangale

1931. aastal Rootsis Munktellsi tehases valmistatud masina ostis Taivi Väli talupidajast vanavanaisa 1930-ndatel laenurahaga. Pangast laenatud miljoni krooni eest osteti rehepeksumasinad ja ehitati Lõmalasse veski.

Kogu teenitud raha kulus pangale võla tasumiseks, mehel endal polnud peole minekuks särkigi selga panna, teadis Taivi Väli, kelle sõnul sai vanavanaisa laenu kaelast ära vahetult enne venelaste tulekut. “Oleksid just hakanud kasumit teenima, aga kogu see asi likvideeriti ning seadmed läksid kolhoosi kätte.”

Pärast esimeste kombainide ilmumist jäi rehepeksugarnituur kasutuseta ning Taivi vanavanematel õnnestus see kolhoosist oma majapidamisse rehe alla seisma tuua.

“Seal ta seisis, ootas oma aega ja oli täiesti töökorras. Pärast seda kui olime kuivati ehitanud, võtsime ta 90-ndate lõpus uuesti kasutusele,” rääkis Taivi Väli, kelle sõnul õpetas neid garnituuriga tööd tegema vanaisa.

Praegu pole selge, kui pikalt Vatsliku talu ajaloolist masinat viljasorteerijana kasutab. Masina jõudlus tonn vilja tunnis on Ahto Väli sõnul mõistagi vähe, ent seni kuni pole raha uue sorteeri ostmiseks, tuleb vanaga rahul olla.
Edasi võib väärikast masinast saada aga lihtsalt talu järjepidevuse emotsionaalse väärtusega sümbol.

“Võib-olla talle jäävad veel mingid omad ülesanded, võib-olla ei jää, seda näitab aeg,” laiutas pererahvas käsi.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 028 korda, sh täna 1)