Jööri maaomanikud nõuavad metsafirmalt tee taastamist (5)

Jööri maaomanikud nõuavad metsafirmalt tee taastamist

ASJAD VAJA SELGEKS RÄÄKIDA: Jööris maad omavad Volli Lipp, Urmas Kindel, Sulev Peäske ja Arved Väli kuulavad koos valla esindaja Aare Külaotsaga Aivar Mäemetsa (paremal) selgitusi. Foto: Sander Ilvest

Kolmapäeval kogunes Jööri bussipeatusse “toatäis” rahvast, arutamaks, kuidas panna metsandusfirmat korda tegema nende kinnistutelt läbi minevat teed, mis on metsaveoga läbimatuks muutunud.

Peaasjalikult valmistas maaomanikele muret see, et metsaveo tagajärjel on pinnastee raskete veokite rataste all täielikult rööpasse aetud. Oma metsa pääsemiseks tuleks neil kasutada just sedasama teed, kuid seda nad teha ei saa. Bussipeatusse kokku tulnud nördinud maaomanikud rääkisid emotsionaalselt üüratutest lompidest, mudavallidest, sellest, kuidas metsandusfirma neist sisuliselt “üle sõitnud” on ja neil usaldus firma vastu seega otsas on.

Mehed kinnitasid kui ühest suust, et juhul kui tee korda ei saa, võivad nad kasutada oma maaomaniku õigust ja tee lihtsalt sulgeda. Nõnda, et metsafirmal jääb puit välja vedamata.

Suurem osa on välja veetud

See, et olukord on leebelt öeldes hull, on meeste sõnutsi fakt ning selleks kutsuti aru andma metsandusfirma AKM esindaja Aivar Mäemets, kelle kinnistutelt vedu toimub. Viimane kinnitas pärast toimunud kohtumist, et hiljuti pole ta tee olukorraga tutvunud, lisades samas, et usub olukorra üsna kehva olevat, kui see mehed nõnda kokku tõi.

Enne metsatöödega alustamist käis Mäemets kohapeal teed üle vaatamas ning see olevat tänu aastaid tagasi Saarte metsamajanduse tehtud teeparandusele olnud kena kõva põhjaga. Selle teadmisega töid ka alustati. “Inimestele, kelle maa pealt tee üle läheb, on enne tööde alustamist lubatud, et nende tee tehakse korda,” kinnitas ta. “Kes soovis, sai garantiikirja (Arved Väli – toim), teistele piisas enne tööde alustamist suusõnalisest lubadusest.”

Mäemetsa sõnutsi on neil raielangilt välja veetud ca 80% puidust, seega vedada on veel õige vähe. Kui see piskugi tehtud, saab tee korda. “Püüame kuu-paari jooksul korda teha. Siis on see sõidetav ja samasugune, nagu enne,” lubas ta. Et Jööri mehed selles kindlad saaksid olla, lubas ta neile konkreetsete kuupäevadega garantii vormistada kirjalikult.

Aivar Mäemets avaldas lootust, et maaomanikud teed sulgema ei hakka ja ta saab veel vedu ootava puidu kätte. Seda just põhjusel, et tema metsakinnistute taga on Jööri meeste metsad, kust nood kunagi ehk samamoodi puitu vedada tahaksid. Nendegi tee läheks sel juhul üle temale kuuluva teeosa. Kui maaomanikud tee nüüd sulgema peaksid ja AKM-il puit seeläbi hukka läheks, ei oleks ka Mäemetsal edaspidi motivatsiooni meestele vastu tulla.

Metsaveotööde tegija Saarte Metsamajanduse OÜ esindaja Marek Mägi selgituse kohaselt on tegu metsateega, mis sisuliselt on muldkattega pinnastee. Ta nentis, et enne seda, kui nad 5–6 aastat tagasi Jööris esimest korda raietöid tegid, oli tee valdavalt rööpas. Pärast raietööde lõpetamist täitsid nad rööpad ja korrastasid tee.

Lubavad tee kindlasti taastada

Vahepeal on teed metsa väljavedamiseks kasutatud, kuid ei ole parandatud. Enne töödega alustamist ei olnud tee Marek Mägi sõnul sellises korras, kui nemad selle viis aastat tagasi tegid. Mägi kinnituse kohaselt taastavad nad pärast tööde lõpetamist AKM-iga kõnealuse tee. “Kindlasti saab olukord olema sama või parem, kui oli enne tööde alustamist,” lubas ta.

Muu hulgas nentis Mägi, et AKM-i ja vallatee vahel on kaks kinnistut. Pärast AKM-i maid on seal veel kümneid kinnistuid. “Aastate jooksul on seal mitmeid kinnistuid majandatud, samas puuduvad meil andmed, et peale meie keegi seal teed parandanud oleks,” tõdes ta.

Tuleviku peale mõeldes võiks Marek Mägi arvates sealne aktiivne kogukond koos piirkonnas metsa omavate ettevõtetega mõelda kraavituse ja tugevapõhjalise tee rajamise peale, et pärast iga väljavedu tee taastamise kulu nii suur ei oleks.
Maaomanike kinnitusel sõltub edasine tegevus sellest, kuivõrd lubatud kirjalikust garantiist kinni peetakse.

 

Tegevus tuleb vallaga kooskõlastada

Valjala valla majandusjuht Aare Külaots on veendunud, et koosolek oma eesmärgi suures osas siiski täitis. “Samas on mul kahtlusi mõlemaid pooli, eriti külarahvast, rahuldava lõpplahenduse osas,” tunnistas ta.

Valjala vallas on Külaotsa sõnul kehtestatud kord, mis reguleerib metsamaterjali käitlemist valla territooriumil. Vastava dokumendi võib leida Riigi Teatajast. Vallavanem Aare Martinson andis selle kolmapäeval toimunud koosolekul firma esindajale ka kirjalikus vormis üle. “Samas juhtisin esindaja tähelepanu just sellele asjaolule, et nad ei ole kooskõlastanud oma tegevust kohaliku omavalitsusega,” ütles ta.

Mõni aeg tagasi toimunud kohalike omavalitsuste ja metsafirmade ümarlaual anti tema sõnutsi lubadusi vastastikku austust üles näidata. Seni pole seda märgata olnud, sest firmad ei ole valda oma tegevusest teavitanud. Külaotsa sõnul saavad nad olukorrast teada alles siis, kui mõnel kodanikul on tekkinud probleeme, nagu Jööri juhtumi puhul, kus sõlmitud kokkulepped olid algelised ja enamasti poolikud ja suusõnalised.

“Tahan inimestele südamele panna, et ei suhtutaks liiga usaldavalt ja kergeusklikult sellistesse suuresõnalistesse lubadustesse,” tähendas Külaots, kinnitades, et kõige kindlamini toimiv kokkulepe on tagatisraha kokkulepe.

Eile võttis AKM vallavalitsusega tähtaegade ja kooskõlastuse osas ühendust. Aivar Mäemetsa sõnul viibis ta ka ise mainitud ümarlaual ning seal lubanud vallad, et koostavad vajaliku blanketi ja panevad oma kodulehele üles. Eilse seisuga seda Mäemetsa sõnul valla kodulehel ei olnud. “See on ilmselt ka põhjus, miks ükski metsafirma ei ole pärast ümarlaua toimumist vallale tänaseni sellesisulist teadet saatnud,” arvas ta.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 710 korda, sh täna 1)