Lähisuhtevägivalda ei õigusta mitte miski

Mittetulundusühingu Pärnu Naiste Varjupaik looja Margo Orupõld ütles Hiiumaal toimunud täienduskoolitusel, et peretülisid on kindlasti olnud igas kodus, ent nii kaua, kui need ei muutu süstemaatiliseks, ei muutu need ka vägivallaks. Samuti näitab hirmutunne, kas naine on ohvri rollis või on tegemist tavalise kodutüliga.

Lähisuhtevägivalda eristab tülist eelkõige ühe inimese tahtlik soov tekitada teisele inimesele emotsionaalset või füüsilist valu, teda alandada, hirmutada, ähvardada või teha füüsiliselt haiget. Lähisuhtevägivald on salakaval ja väljapoole raskesti nähtav. Kui tänaval valvavad turvalisuse järele politsei ja kodanikud, siis kodus suletud uste taga võivad toimuda lubamatud teod, mis kahjustavad kõiki pereliikmeid.

Vägivallatsejad kasutavad erinevaid tehnikaid: on füüsiline, vaimne, seksuaalne ja majanduslik vägivald. Esmane, mida tehakse, on manipuleerimine. “Meis kõigis on olemas teatud omadusi, ent kui minnakse üle piiri, siis on tegemist vägivallaga,” tõi Orupõld välja.

Vägivald ei lõpe, vaid kasvab aja jooksul ning võib kaasa tuua aina raskemaid tagajärgi. Vägivalla ohvriks võib langeda, olenemata soost, haridusest, vanusest.

Kui peresuhted ei toimi, siis normaalsed inimesed lähevad lahku. Keegi ei pea kannatama, et teda mõnitatakse või pekstakse.

“Vägivalda ei õigusta mitte miski!” kinnitas Orupõld, kelle sõnul ei tule vägivaldne mees ka nii-öelda kodust tänavale. Ta tegutseb nelja seina vahel. Naine samas ei julge ära minna, kuna kardab meest ja on allutatud tema kontrollile. Siis on vaja, et keegi sekkuks.

Ent terveneda saab ainult see inimene, kes tunnistab endale, et ta on vägivaldne. Siin on sama lugu kui alkoholi ja narkootikumidega.

Kriisi jõudnud inimene vajab eelkõige rahu ja paika, kus oma elule kõrvalt vaadata. Ta vajab inimest, kellele kurta oma muret, kes aitab tal elu keerdkäikudes just talle kõige sobivama tee leida.
Tunne vägivald ära!

Vägivalla ratas: pingekogunemise faas – plahvatusefaas – mesinädalate faas.

• Esimene faas, pingekogunemine: mees ei ole naise suhtes füüsiliselt vägivaldne, kuid mehe ja naise suhtlemine on pingeline, sisaldades vaimset vägivalda, alandamist ja hirmutamist. Naine võib tunda end kui noateral, ükskõik mida ta ka teeb, ei ole partner sellega rahul. Naine püüab olla kannatlik ja probleeme minimeerida. Mees tunneb kasvavat pinget ning kaldub aina rohkem kontrollima ja domineerima.

• Teine faas, plahvatus: mees käitub väga vägivaldselt. Ta ei taha või ei suuda kontrollida oma negatiivseid emotsioone. Pärast vägivallaakti kogeb ta hetkeks pingelangust. Naisel võib olla tõsiseid vigastusi, ta on hirmunud.

• Kolmas faas, mesinädalad: mees tunneb süümekaid ja häbi oma käitumise pärast. Palub andeks, on armastusväärne, kingib lilli jne. Selle eesmärk on vältida naise lahkumist ja püüd hoida teda enda juures. Naine võib uskuda, et mees muudab oma käitumist ja vägivald lõpeb. Selles etapis on mees kõige rohkem avatud välisele abile, kuna kahetseb toimunut ja soovib suhte jätkumist.

Artikli ilmumist toetati osaliselt ESF programmi “Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2013-2014″ vahenditest.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 115 korda, sh täna 1)