Augustis möödus 95 aastat nõukaaja ühest kuulsamast atentaadikatsest (1)

Augustis möödus 95 aastat nõukaaja ühest kuulsamast atentaadikatsest

OHVER: Sel nõukaajast pärit propagandamaalil on jäädvustatud Vladimir Lenin kohe pärast seda, kui ta oli augustis 1918 haavata saanud. Terroririigi rajanud mees sattus ise terroristi kuuli ette. Teda tulistas esseer Fanny Kaplan (fotol paremal). Foto: internet

1918. aasta 30. augustil kõlasid Moskvas Michelsoni tehases lasud. Raskelt sai haavata “maailma proletariaadi juht” Vladimir Lenin. Tapmiskatse süüdistus esitati lühinägelikule ja kohmaka käitumisega esseerile Fanny Kaplanile. Mõnede ajaloolaste väitel on see sündmus kaetud suurema saladuskattega kui John Kennedy tapmine 1963. aasta hilissügisel.

Nõukaajal ajalugu õppinu peaks vist mäletama, et tookord oli see maailma proletariaadi juhi vastu relva tõstnud daam suisa “absoluutse kurjuse” kehastus. Fanny Kaplan sündis Ukraina lääneosas Volõõnia kubermangus 10. veebruaril 1890. aastal seitsmelapselises juudi perekonnas. Tulevasele terroristile pandi algul nimeks Feiga. Tema isa Haima Roidman oli juudi algkooli õpetaja.

Juba teismelisena sidus Feiga end revolutsiooniliste ringidega. Igatahes Vene esimese revolutsiooni ajal 1905. aastal oli 15-aastane tütarlaps anarhistide rühmituse liige. Umbes tol ajal võttis ta endale varjunime Fanny Kaplan ja parteilise hüüdnime Dora.

Esimese terroriakti sooritas Fanny 1906. aasta 22. detsembril ühes Kiievi hotellis, kus anarhistid üritasid tappa Kiievi tookordset kindralkuberneri Suhhomlinovit. See ettevõtmine lõppes läbikukkumisega, kuna pomm plahvatas ettenähtud ajast varem.

Edasi loe laupäevasest Saarte Häälest.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 400 korda, sh täna 1)