Trükisoe Saaremaa muuseumi kaheaastaraamat ootab avastamist (1)

Trükisoojalt on valminud Saaremaa muuseumi järjekordne kaheaastaraamat, mille kaante vahele on talletatud uut olulist teavet Saare maakonna ja selle äsja 450-aastaseks saanud pealinna kohta.

Muuseumi teadusdirektori Olavi Pesti hoolega toimetatud kogumik, mis seekord ilmus värvitrükis ning sisaldab 12 autori uurimistöid ja illustreerivat materjali, kuulub oma sisukusega ilmselt vabariigi taoliste väljaannete esirinda. Juba oma mahukuselt – 324 lehekülge teksti ja fotosid – on raamat kaalukas infoallikas.

Värske üllitis sisaldab esimeses osas Kuressaare linna juubeliga seonduvaid uurimusi ja jätkub laiemate ülevaadetega maakonna minevikust.

Esmakordselt avaldatakse Kuressaarele aastatel 1563–1742 antud privileegid doktor Ivar Leimuse tõlkes. Ajaloolane Andres Adamson vaatleb hertsog Magnuse viibimisi Saaremaal, kunstiajaloolane Kaur Alttoa ja arheoloog Garel Püüa avaldavad ühiselt uusi tähelepanekuid Kuressaare pealinnuse ehituse ajaloost, viljakas koduloolane Kalle Kesküla on kokku võtnud andmeid Kuressaare kodanikkonnast aastatel 1563–1710, ajaloolane Tõnu Sepp kirjutab Lõunabastioni Püssirohutorni keerulistest ehitusprobleemidest ja doktor Jüri Peets vaatleb kindluse suurtükke ja jagab kogemusi nende konserveerimisest. Kuressaare tähelepanuväärse kunstniku F. S. Sterni töid hindab kunstiteadlane Anne Untera.

Raamatus on katet kergitatud ka maakonna panoraamilt. Hoolas piimatööstuse ajaloo koguja ja talletaja Arvi Truu võtab seekord kokku Saaremaa meiereide ja koorejaamade, juustu- ja võitööstuste tekkeid ja arenguid.
Muuseumi peavarahoidja Priit Kivi vaatleb Victor Neggo tegevust Ajutise Valitsuse Saaremaa komissarina. Huvitavast vaatenurgast uurib 1944. aasta sügise kuulsat Tehumardi lahingut muuseumi osakonnajuhataja Raul Salumäe, alustades dispuuti nõukaaegsete käsitlustega 69 aastat tagasi toimunud veristest võitlustest.

Ida-Saaremaa on vaatluse alla võtnud Bruno Pao, kes uurib haldusreforme aastatel 1950–1959 artiklis “Oli kord Orissaare rajoon”, Muhu muuseumi teadur-varahoidja Eda Maripuu publitseerib angerjakuninga Mihkel Aeru memuaare, mis äratavad tähelepanu eluhoiakute ja veendumuste kindlameelsusega.

Tuleb tunnistada, et Saaremaa muuseumi tore traditsioon kirjastada oma kaheaastaraamatut on jätkusuutlik ettevõtmine ja loodetavasti saame paari aasta pärast taas lugeda uutest avastustest ja vaatenurkadest meie sündmusterikkale minevikule. Pealegi tehakse selles väljaandes ka kokkuvõtteid muuseumi oma tööst, mis on palju enamat kui vanavara eksponeerimine.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 192 korda, sh täna 1)