Sõrves räägiti sõjaajaloost (3)

Sõrves räägiti sõjaajaloost

ETTEKANDJA TALLINNAST: Esimese maailmasõja aegsetest sõjahaudadest räägib Juri Maltsev. Teda kuulab huviga Saaremaa mees Sulev Truuväärt. Foto: Tõnu Veldre

Laupäeval kogunes Torgu vallas asuvasse Sõrve turismitallu viisteist ajaloohuvilist, et kolmandat korda arutleda Saaremaa militaarajaloo teemadel. Üritusest on saanud avalöök Euroopa muinsuskaitsepäevade tähistamisele Eestis, mis sel aastal kestavad 9.–15. septembrini.

Kahjuks oli Riiast saabunud sõjaajaloolane Juri Melkonov Naissaarel käies külmetunud ja pidi koju tagasi sõitma. Tema ettekannet Saaremaa militaarraudteedest saab kuulda mõnel järgmisel koosviibimisel, lubasid korraldajad.

Militaarpärandi kaardistamisest rääkis põhjalikult Robert Treufeldt MTÜ-st Castellum. Nimelt on arhitektuurimuuseumi, MTÜ ESAP ja muinsuskaitseameti koostööna käivitatud projekt, millega kaardistatakse Eestis leiduvad militaarehitised aastatest 1870–1991. Esineja sõnul on oluline just ankeedi lihtsus, et kaardistamisega saaksid tegeleda ka kohalikud inimesed.

“Tööde maht on lihtsalt nii suur, et spetsialistidel kuluks selleks aastakümneid,” ütles Treufeldt. Tallinna lähedal Rae vallas läbi viidud pilootprojekt näitas selgelt, et kinnisvaraarendus on taas aktiivseks muutumas ja seetõttu on militaarrajatiste hävinemisoht suur. “Uue ja vana saaks lihtsate vahenditega ühendada, aga praegu puudub alusdokumentatsioon, millest lähtuda,” selgitas Treufeldt.

Teine esineja, Juri Maltsev Eesti vene muinsuskaitse seltsist tutvustas seltsi tegevust I maailmasõja aegsete sõjahaudade tuvastamisel ja tähistamisel Saaremaal. Arhiiviotsingute tulemusena on leitud ja puuristiga tähistatud 14 maetuga ühishaud Väikese väina tammi Orissaare-poolses otsas. Samuti tähistati Ninase poolsaarel Tagaranna patareis sakslaste mürsutabamuse läbi hukkunud seitsme kahurväelase haud.

Laupäeval läksid seltsi liikmed Veere sadama juurde Vaigu randa, kuhu olid maetud 1917. aasta sügisel toimunud meredessandi ajal hukkunud Saksa mereväelased ja üks vapper tundmatu Vene sõdur, nagu ütles kiri kunagisel ristil.

“Kui Saksa sõdurid maeti 1940. aastal kampaania korras ümber Königsbergi, siis Vene sõdur puhkab ilmselt siiamaani merekaldal,” sõnas Maltsev. Oletatava haua asukoht tähistati samuti puuristiga.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 524 korda, sh täna 1)