Kas laps või äriprojekt? (5)

Veel mõned aastad tagasi oleks vanemahüvitise seaduse muutmise eelnõu mind täiesti külmaks jätnud. Nüüd, ise riigilt seda raha saades ja paljude teiste sarnases olukorras naistega suheldes võin öelda, et see on igati teretulnud samm seadusetegijate poolt. Arvaku skeptikud pealegi, et nutikad ja rahakad ettevõtjatest emad saavad nüüd võimaluse veel rohkem raha pangaarvele paigutada.

Ma kahtlen, kas on selliseid ärinaisi, kes teevad äriprojekti (ehk siis antud kontekstis sünnitavad lapse) selleks, et poolteist aastat teenida ja hiljem paarkümmend aastat vaid kulusid katta.

Mina usun, et uus ja hiljuti valitsuse toetuse saanud eelnõu muudatus, mille kohaselt saab edaspidi vanemahüvitist alati vähemalt hüvitise määra (290 eurot) suuruses, teeb vanemahüvitise suuruse arvutamise valemi lapsevanemate jaoks lihtsamaks, läbipaistvamaks ja soodsamaks.

Tean juhtumit, kus olude sunnil väikese poja kõrvalt öövahetusi tegema läinud emal kajastus palgalehel teenitud summana natuke üle 300 euro. Kuna seadusega peab lubatud teenistus jääma 290 euro piiresse, siis tuli sel emal riigile tagasi maksta kõvasti üle 100 euro vanemahüvitist. See summa on kõnealusele perele suur raha!

Seega on praegu kehtiva valemiga arvutades tekkinud olukordi, kus tööl käivale emale jääb raha vähem kätte kui siis, kui ta poleks tööle läinud. Uue jõustuva seadusega hakkab imiku kõrvalt töötav ema rahaliselt rohkem võitma.

Põhjuseid töötada palju

Ilmselt jääb paljudele arusaamatuks, miks seda emapalka siis üldse hüvitiseks ja saamata jäänud tulu kompenseerimiseks nimetada, kui tulu ei pruugi saamata jääda, aga emapalk laekub ikka.

Põhjuseid, miks üks ema võiks tahta tööle minna, on palju. Perefirmas peab vahel oma panuse andma, paljud ei taha kaotada erialast kvalifikatsiooni ning, mis seal salata, ka vilets rahaline olukord ja hirm tööturul kaotajaks jääda sunnib pidevalt võimalustest kinni haarama.

Mullegi meenub aeg, mil kolme aasta pikkuselt lapsehoolduspuhkuselt tööellu naasnuna oli mul selline tunne, et olen üksi, rong on läinud ja vaid mina olen perroonil oma koolitunnistuse ja roostes oskustega lehvitamas… Uuesti järjele saamine ei olegi nii lihtne, kui kõrvalseisjaile tihtipeale tundub. Seega mõistan neid emasid, kes üritavad pidevalt tööeluga kursis olla.

Praegu, pool aastat kodus olnuna, tunnen vahel väljakannatamatut vajadust hommikul tavalisel ajal koduuks enda järel kinni panna, kontori uksest sisse jalutada ja kolleegidega koos kohvitassi taga nalja visates päeva esimest koosolekut oodata. Vahel tahaks lihtsalt argirutiinist välja.

Keegi ju ei imesta enam ammu, miks saab pensionär endale täispalga juurde teenida või peaaegu töövõimetu inimene mõnda ametit pidada. Hea, kui seadused võimaldavad tööd teha neil, kes tahavad ja peavad või on sunnitud seda tegema.

Loomulikult leidub ka neid, kes vanemahüvitises teenimisvõimalust näevad. Tean minagi peret, kus ametlikult oli lapsehoolduspuhkusel kõrgepalgaline isa. Pisikesega kodus istus aga hoopis ema, sest isal oli võimalik perefirmas suuremat raha edasi teenida. Juriidiliselt oli kõik korrektne.

Võidavad lastega pered

Ehk nüüd selle uue seadusega kaovad põhjused skeemitamiseks ära. Ehk tekib töötahe neilgi emadel, kes tõepoolest sünnitavad vaid selleks, et perel oleks vähemalt üks püsiv sissetulek, ja kes kaugemale mõelda ei oska. Nende perede lapsi praegune hüvitise süsteem ei aitaks. Vaevalt uuski, sest nemad vajavad pigem sotsiaaltöötajate tuge ja õpetust paremaks äraelamiseks.

Kes siis sellest seadusest võidavad, rikkad või vaesed? Mina vastaksin, et lastega pered!

Kindlasti poriseb mõni, et rikastel jääb raha nüüd rohkem kätte… Jääbki, sest tahame või ei – rikastel paraku ongi raha rohkem käes. Ei jõua ju kogu aeg kõige pärast muretseda või kõiki kadestada. Ja kui keegi sünnibki siia ilma tänu sellele, et vanemad nägid võimalust hiigelsummasid saada, siis on ometi positiivne, et üks väike inimene on jälle rohkem. Mine tea, ehk tekib tema rikastel vanematel tulevikus soov mõni haridushoonegi püsti panna.

Igatahes on riigiisad kindlad, et tänu vanemahüvitisele sünnib lapsi rohkem kui varem. Võrreldes teiste riikidega on pisikeste laste emadel Eestis väga hea elada. Paljukiidetud naaberriigis Soomes kuulas üks ema mind suvel lausa kadedusega, kui mainisin, et saan emapalka poolteist aastat. Seal saavad emad seda luksust nautida vaid üheksa kuud. Paljudes riikides pole üldse võimalust lapsega koju jääda. Aga ega lapsed seepärast sündimata jää.

Kuigi ma mõistan kõiki tööle kippuvaid emasid, tahaksin ise veel mõnda aega kodus olla. Ühe väikese poisi hambutu ja siiras naeratus tuletab mulle iga päev meelde, et teenitud eurod temaga koos oldud aega üles ei kaalu.

Mina olen õnnelik, et saan kodus olla ja et vajadusel on mul võimalus ka tööle minna. Olgem positiivsed!

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 599 korda, sh täna 1)