Saladused ei peaks saladusteks jääma (17)

Saladused ei peaks saladusteks jääma

VAIDLEVAD: PRIA tellitud ehitusekspert Teet Sepaste (paremal) ja Lümanda volikogu esimees Mart Maastik vaidlesid ka tänavu maikuus Atla sadamas toimunud paikvaatlusel ehitusmahtude üle. Foto: Sander Ilvest

Valimiste aeg on huvitav. Õhk on tiine suurtest lubadustest, poliitikud on sõbralikud, jagavad lahkelt intervjuusid, avavad uusi burgeriputkasid, jalgväravaid ja külasadamaid.

Millegipärast arvavad mõned neist (ja tihti õigustatult), et inimeste mälu on lühike. Et valimiskabiinis olles on meeles vaid paar viimast nädalat tänavail rippunud uhked loosungid ja seksikad lubadused, näiteks palku suisa veerandi võrra tõsta. Mis siis, et see keeruline on.

Valimiste eel ilmuvad ka luukered kappidest välja. Selle eest kannavad hoolt ajakirjanikud, tähelepanelikud kodanikud ja muidugi poliitikud ise, kes konkurentide pattude kohta meediale soojalt vihjeid annavad. Kindlasti ei ole paljud avalikuks tulnud seigad, mis avalikkust vägagi huvitavad, poliitikutele kuigi meelepärased ja nende päevavalgele ujumist üritatakse iga hinna eest vältida. Mõnikord see õnnestub, teinekord mitte.

Tuima panemine ei tööta

Saaremaal on valimiste eel, tegelikult juba mitu kuud varem küpsenud kaks suuremat skandaali. Küllap on paljudel veel hästi meeles nn Kuressaare hoolekande juhtum, mille viimast vaatust sugugi veel nähtud pole. Ehkki mõned Reformierakonna niiditõmbajad soovitasid siseringis n-ö tuima panna ja loota, et avalikkus unustab asja ära, pole seda teps mitte juhtunud.

Teine suur murelaps on sündinud Lümanda vallas. Nimeks Atla. Vallajuhid usuvad, et sündis üks kena sadam, paraku varjutab ehitist kahtlus, et seal on palju asju valesti tehtud. Seda arvab asutus nimega PRIA, mis Atlasse hulga raha pumpas ja nüüd suure osa tagasi nõuab. Täpsemalt 40 000 eurot. See on suur raha ja vallavalitsus ei taha seda maksta.

Vallavõimu jaoks on tegemist põhimõttelise küsimusega, sest nõude tasumisel tekiks ühelt poolt suur auk vallakassasse. Samas justkui tunnistatakse, et PRIA-l on õigus ja vallajuhid ongi sadama rajamisel palju asju valesti teinud. Teine võimalus on kohtusse pöörduda, kuid sellisel juhul võib juhtuda veel midagi hullemat – kuna PRIA väitel on sadama rajamisel tehtud üks viga teise otsa, võidakse kohtus terve projekt nurisünnitiseks tunnistada ja kogu raha tagasi nõuda. See tähendaks aga tõenäoliselt Lümanda valla maksejõuetust ja pankrotti.

Väidetavalt ei ole sellise stsenaariumi tõenäosus väike, sest ka PRIA esialgne sõnum olnud sarnane – tõenäoliselt peab vald tagastama mitusada tuhat eurot. Mulle on väidetud, et alles volikogu esimehe Mart Maastiku reljeefne lobitöö põllumajandusministeeriumis päädis ministri tasemel poliitilise otsusega, et tagasinõue on osaline. Maastik ise ütles eelmisel nädalal, et ta on PRIA-s sügavalt pettunud ja õigus vaidluses (mis käib Maastiku sõnul komakohtade üle) on ikka valla poolel.

Praeguse loo eesmärk pole välja uurida, kes on süüdi. Seda otsustab lõpuks ehk kohus. Küll on aga minu käsutuses üks PRIA dokument, millest on võimalik mustvalgel välja lugeda, kuidas on jõutud ka Eesti mastaabis pretsedenditule otsusele PRIA toetusraha nii suurel määral tagasi nõuda. PRIA dokument on asutusesiseseks kasutamiseks ja ametlikke kanaleid pidi on selle avalikustamisest keeldutud. Ehk siis see, mis seal kirjas, peaks tegelikult kuni 2018. aasta 22. augustini saladuseks jääma. Arvan, et see ei tohiks nii olla.

16 lehekülge teksti algavad põhjendustega, miks ei saa Lümanda valla vaiet rahuldada: “toetus on tagasi nõutud kehtival alusel”, “toetuse tagasinõue ei ole aegunud”, “tagasinõudega seonduvad teostatud tööde mahud on PRIA poolt tõendatud”. Näiteks leiab PRIA dokumendist huvitava lause: “Ka toetuse saaja tunnistab ise, et tegelikult ei tehtud töid sellistes mahtudes, nagu oli näidatud PRIA-le toetuse väljamaksmiseks esitatud dokumentides. On ilmselge, et kuna näiteks vendrite ja käsipuu pikkus on tuvastatud ainuüksi visuaalsel vaatlusel, siis ei leitud vaidlustamiseks ühtegi ettekäänet.”

Ei too siinkohal välja üksikasjalikku ülevaadet PRIA ekspertide arvutustest ja väidetest, neid on meie lehes varem korduvalt avaldatud. Küll on aga siiamaani saladuselooriga varjatud see, kuidas vallavalitsus Atla sadama hankeid korraldas ja mis seal kõik valesti tehti. Ja valesti tehti PRIA hinnangul palju.

Seaduserikkumine hankel

Niisiis ehitushinnad – Lümanda vald väitis, et kuna “hinnad saadi riigihanke tulemusena, selgitati sellega välja olemasolev konkurentsiolukord ja saadi võimalikest hindadest opti-maalsemad hinnad”. PRIA nendib, et see võinuks isegi nii olla, kui vald järginuks seadust ja teinuks riigihangete seaduses nõutud hankemenetluse. Kuid Lümanda vald korraldas suunatud pakkumistega lihthanke ja põhjendas seda sellega, et muidu poleks rahataotlus PRIA rahastamisvooru jõudnud. PRIA arvates ei saa seaduserikkumist selliselt kuidagi põhjendada. PRIA heidab ette, et Lümanda vald jaotas hanke kolmeks osaks, mis on riigihangete seaduses keelatud, kui “hangitakse sama eesmärgi saavutamiseks vajalikke ehitustöid, milleks kahtlemata on lainemurdjad ja kai”.

Vähe sellest, et Lümanda vallavalitsus ei korraldanud hankemenetlust, ametnikud ei jälginud isegi lihtmenetluse jaoks ettenähtud korda teatada soovist sõlmida hankeleping oma veebilehel või kohalikus ajalehes. (“Ilmselt oli Lümanda vallavalitsusel juba siis veebileht olemas,” seisab PRIA dokumendis iroonilisena mõjuv remark.) Suur segadus on lihthankega seotud pakkumiskutsetega – “Asjaolu, et Lümanda vallavalitsus ei oska mitte millegagi selgitada, mis asjaoludel ta koostas pakkumiskutsed, mille tööde mahud ja lahendused erinesid selle aluseks olema pidanud 15.02.2010 kuupäeva kandvast projektist, õõnestavad pakkumiskutsete usaldusväärsust,” heidab PRIA ette.

Veider on PRIA hinnangul ka see, et pakkumiste esitamiseks anti aega ainult kolm tööpäeva, samas kui näiteks lasteaia ehitustööde hankele oodati pakkumisi koguni kaks nädalat. Saab ainult nõustuda PRIA ekspertidega, et “kui pakkumiste esitamiseks antakse ebamõistlikult lühike aeg, võib see anda tunnistust sellest, et nn parima pakkumuse sisu ja pakkuja on juba enne pakkumiskutsete saatmist teada ning teisi ehk nn toetuspakkumisi on vaja selleks, et väljapoole näidata, et olid olemas ka konkureerivad pakkumised”. Samuti pidasid ehitusekspert ja PRIA “äärmiselt kummastavaks” asjaolu, et kõik sadama ehituse pakkujad suutsid koostada pakkumised veelgi lühema tähtajaga, kui vallavalitsus neile seda võimaldas – nimelt üheainsa tööpäevaga (!).

Las kohus otsustab

Tavatu ja vastuolulise asjaoluna toob PRIA ka välja, et kui pakkumised küsiti osaühingutelt Nordecon Betoon, Primus Saare, Maksiprojekt ja Maadevahe, siis Maksiprojekti asemel esitas pakkumise hoopis hilisem võitja Monoliit OÜ (põhjendades seda sama omanikeringiga) ja Primus Saare asemel tegi pakkumise Primus PR. Seejuures Maadevahe esitas pakkumise, mis ei vastanud elementaarsele nõudele – tingimuste järgi pidanuks see kehtima 360 päeva, Maadevahe pakkumine kehtis aga poole lühemat aega (PRIA: juba ainuüksi seetõttu puuduvad igasugused eduväljavaated!).

Ja veel ja veel imelikke asjaolusid: Maadevahe ja Monoliit on täpselt ühtemoodi osanud oma pakkumiste tabeleid tuunida sõnadega “ja vedamine”, Monoliit ja Primus PR muutsid aga oma pakkumistabeli alust teksti täpselt ühtemoodi jne, jne. Kokkuvõtvalt teatab PRIA Lümanda vallavalitsusele, et hinnapakkumistes esitatud hinnad tuletati lähtuvalt saadaolevast toetussummast, mitte ei pakutud tööde tegelikke maksumusi ja et Maadevahe ja Primus PR-i pakkumised on toetuspakkumised, et põhjendada OÜ Monoliit pakkumise kõrget hinda.

Minu arvates peaks Lümanda vallavalitsus PRIA-ga kindlasti kohtusse minema. Muidu ei saagi me teada, kellel õigus on. Üks räägib komakohtadest, teine suurest seaduserikkumisest. Las kohus otsustab.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 828 korda, sh täna 1)