Miks nad meile külla tulevad? (2)

Soe ja päikseline suvi on taas sügisesse jõudnud. Lehed hakkavad vaikselt värviliseks minema, lapsed on taas jalge alla võtnud koolitee ja turistid on tagasi oma kodus.

Suve jooksul leidis tee Saaremaale üsna märkimisväärne arv külalisi. Eelmise aastaga võrreldes näitab positiivset muutust nii parvlaeva üleveo, jahisadamate kui ka majutusasutuste statistika.

Muutus ei ole küll olnud erakordselt suur, kuid igatahes on Saaremaal käinud sel suvel rohkem inimesi kui mullu. On selle põhjuseks majanduse tõus, jätkusuutlik turundustöö, erakordselt suur arv kultuuriüritusi või lihtsalt väga heade ilmadega suvi?

Saaremaa – Baltikumi pärl

Kõige rohkem on majutusasutuste ja turismiinfokeskuse statistikat kergitanud eestlased. Kaasmaalaste reisiotsuse üks suuremaid mõjutajaid on just nimelt ilm. Kes see ikka tahab sompus ja külma ilmaga ühest hallist Eesti linnast teise sõita? Päikesepaiste ja kuumusega aga lausa kutsub loodusesse, mere äärde ja toredate inimeste keskele. Siis tullaksegi Saaremaale. Seega võib paranenud näitajad tõenäoliselt kirjutada suurepärase suve arvele.

Rahvuste lõikes saabuvad väliskülalised saartele endiselt samadest piirkondadest, kust varemgi – kõige sagedamini Soomest, teisel-kolmandal kohal on sakslased ja lätlased. Soomlaste ja lätlaste puhul on Saaremaa valimine puhkuse sihtkohaks üsna loogiline. Eesti on neile üks lähemaid välisriike, kuhu saab võrdlemisi väikese aja- ja rahakuluga. Soomlasi tõmbab Saaremaa spaakultuur ja lätlasi uudishimu saarte vastu üldisemalt (Lätis ei ole ju ühtegi saart).

Kuidas ja miks on Saaremaale jõudnud kaugemalt tulijad? Suvel turismiinfokeskuse külalistega vesteldes selgus, et vastused on päris huvitavad. Suur osa lääneeurooplasi ja kaugemalt tulijaid on saartele sattunud pikema Baltikumi ringreisi käigus. Pärast reisiotsuse langetamist Baltimaade kasuks hakatakse reisijuhtide ja interneti abil välja valima kohti, mida külastada. Kellele on silma jäänud rida reisijuhist, mis ütleb, et Saaremaa on Baltikumi pärl, kellele kaunid pildid või positiivsed arvustused internetis. Nii jõutaksegi Saaremaani. Eranditult kõik turistid, kellega rääkisime, tõid aga otsustava tegurina välja asjaolu, et Saaremaa on vaikne, eraldatud, massiturismist eemale jääv kauni loodusega paik.

Meie lünklik bussitransport

Kohale jõudes ei pidanud keegi neist pettuma. Siin oli veel ilusam, kui nad arvanud olid. Kolmest Balti riigist peeti Eestit kõige ilusamaks. Lisaks Saaremaa kaunile loodusele kiideti kohalikke inimesi, kes pidavat olema väga sõbralikud, abivalmid ja rahulikud. Ühe sõnaga – muhedad “pärismaalased” moodustasid suure osa positiivsetest reisielamustest.

Kui eestlased ja lähinaabrid reisivad isikliku sõiduautoga siinkandis 2–4 päeva, siis kaugemate külaliste Baltikumi reis on 2–3 nädalat pikk. Raekotta sattus suvel ka üksi mööda Eestit ringi rändav Taiwani noormees, kelle reis kestis suisa kuu aega. Ringi liigutakse nii rendiautode, ühistranspordi kui ka jalgratastega. Paljud ongi Saaremaa enda jaoks avastanud just tänu sellele, et saart läbib rahvusvaheline rattamarsruut.

Kõige rohkem pahameelt kuuleb turismiinfokeskuses aga just transporditeemadel. Ühistranspordiga liiklejatel jäävad mitmed Saaremaa kaunid kohad avastamata. Saaremaa transpordivõrk on üles ehitatud, mõeldes eeskätt kohalikele. See muudab vaatamisväärsuste juurde pääsemise sageli keeruliseks. Nädalavahetustel on olukord veelgi trööstitum. Meie bussivõrgu suurim “auk” turisti jaoks on Sõrve säär. Sääre majaka juurde pääseb bussiga kaks korda nädalas. Tagasi majaka juurest Kuressaarde ei tule aga mitte üks buss, mitte kunagi. Õnneks leevendavad vajakajäämisi transpordivõrgus mitmekülgsete võimalustega jalgrattalaenutus ja võrdlemisi soodsa hinnaga autorendifirmad.

Puudust tuntakse ka otseühendusest Hiiumaa ja Haapsaluga. Kui Haapsallu saamiseks tuleb halvimal juhul veeta tunnike, oodates ümberistumist ühelt bussilt teisele (Lihulas või Virtsus), siis Hiiumaale saamiseks peab arvestama nii ootamise kui ka paarikilomeetriste jalgsimatkadega. Bussi- ja parvlaevaajad ei klapi paraku just kõige paremini. Ei Saaremaa ega Hiiumaa poolel.

Olenemata vajakajäämistest transpordivõrgus on turistid Saaremaalt enamasti siiski positiivsete reisimuljetega lahkunud.

Loodus on metsik ja ilus, inimesed on toredad, söögid on maitsvad, ajalugu on rikkalik, kultuurielu mitmekülgne. Arvestades, et paljud siia saabujad on Saaremaa reisisihiks valinud siinse eraldatuse ja rahuliku elutempo pärast, siis ehk ei olegi järjest suurenevad arvud statistikas see, mida peaksime meeleheitlikult taga ajama.

Kristina Mägi
Kuressaare linnavalitsuse turismispetsialist

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 489 korda, sh täna 1)