Ninase hipiduo räägib kõik südamelt ära (25)

Ninase hipiduo räägib kõik südamelt äraViimasel ajal on käinud kõva vaidlus Mustjalga plaanitava kaubasadama üle. Aasta eest Ninasele kolinud Kristiina ja Reijo Paumo, kes ise end Ninase hipiduoks nimetavad, on algusest peale kaubasadama vastu sõdinud ning sellega seoses on nad pälvinud nii toetavaid kiidusõnu kui ka negatiivset suhtumist. Ehkki ka mõtted loobumisest ja allaandmisest ei ole neile võõrad, on nad seni leidnud jõudu oma eesmärgi nimel võidelda.

Kuidas said teist Ninase küla elanikud?

Kodu otsimisel olid võtmesõnad rahu ja vaikus. Leidsime oma elukoha Ninasel ja tundsime, et oleme lõplikult kodus. Siin on harukordne loodus, ühtpidi õrn ja haavatav, teistpidi uhke ja metsik. Kui nägime siin merikotkast lendamas, oli otsus tehtud.

Kuidas reageerisite, kui saite teada plaanitavast kaubasadamast?

Käisime veel möödunud aasta augusti alguses vallamajas küsimas, mis plaanid sadamaga on. Maanõunik Ilmar Pungari vastus oli: vaadake valla kodulehte, seal on kogu info olemas. Et tulemas on detailplaneeringu-teemaline avalik arutelu, ta meile ei öelnud. Ka valla kodulehelt ei leidnud me midagi.

Et siia kaubasadamat planeeritakse, selgus paar kuud hiljem, kui kogemata sattusin leheküljele www.ninaselappi.eu, kus käis allkirjade kogumine kaubasadama vastu.

See oli üks hirmus päev, kui selgus, mis siia tegelikult tulemas on. Valla plaanidest ei teadnud õieti veel keegi, välja arvatud allkirjade kogumise lehe looja Kerli Koovisk oma perega, kes olid vallaga sõdinud juba aastaid, et oma puhkekülale tegevusluba saada.

Meie lähinaabrid olid kõik nagu puuga pähe saanud, kui kuulsid, et siia tööstusparki rajama hakatakse. Kõige hirmsam tundubki see, et siis, kui käisime vallavalitsuses end tutvustamas, ei räägitud meile neist plaanidest midagi. Tunneme, et meid on petetud.

Teade kaubasadama ja, mis veel palju hullem, Mustjala vallavolikogu poolt juba kinnitatud 24 hektari suuruse ja kõrgehitistega tööstuspargi kohta mõjus surmaotsusena. Mitte ainult meie tulevikule, vaid kogu siinsele loodusele ja elanikele. See on nii uskumatult julm Ninase ja Tagaranna inimeste ning looduse suhtes, et paneb käsi laiutama. Kohalikelt saarlastelt oleme kuulnud, et vallavalitsus paneb oma kodulehele dokumendid üles ja siis võtab jälle maha. Oma suva järgi, nii, kuidas kasulik.

Pakkusite kaubasadama alternatiivina välja etnoküla. Mida arvate selleteemalisele artiklile (“Ninase elanik pakub kaubasadama asemele etnoküla”, SH, 14.08) tulnud negatiivsetest kommentaaridest?

Me ei pea vajalikuks kommentaare kommenteerida, kuigi tõele au andes on kommentaaridega igati liiale mindud. Meid ei huvita, kes on nende kommentaaride taga, aga mõnedest paistavad välja sadama pooldajate kõrvad.
Rünnak meie isikute suhtes tundus hetkeks kui piisk juba täis saanud karikas, aga oleme toibunud ja elu läheb edasi.

Kuna teie mõtetel ja ideedel oli Ninasel palju toetajaid, siis kas keegi neist ei julge oma arvamust välja öelda ja teie ideed toetada?

Hirm vallavõimude ees on see, mis inimestel endast üle sõita laseb. Mustjala vald rabeleb erinevate projektide vahel, et raha teha. Selle rabelemise käigus on kohalikud inimesed juba maha mängitud ja tundub, et projektid peavad täitma ainult teatud isikute taskuid.

Etnoküla idee, millega tuleb veel tööd teha, oli mõeldud kompromissina. See on meie kandi inimeste ühine projekt, sest Saaremaa Sadam on ju kogu Saaremaa visiitkaart. Ühine tulevik, mida näha soovime. Kuna siin kruiisisadam juba on, tuleks teemat edasi arendada, ühisel nõul ja jõul.

Lihtne on lihtsalt metsa maha raiuda, selle asemel et oma pea tööle panna. Nii ju ka Mustjala valla koduleht meie valda reklaamib: “Mustjala on kuulus oma unikaalselt kauni ja tööstusest rikkumata looduse poolest. See on metsarikkaim piirkond Saaremaal. Mustjala on Saaremaa külaliste üks lemmikpaiku. Imeilus loodus, mererannad ja saastamata ümbrus soodustavad turismi arengut. Mustjala on suurepärane koht puhkamiseks.”
Just puhta ja puutumata looduse tõttu armastavad ka näiteks soomlased Saaremaad. Miks siis suruda jõuga kahe maalilise külakese vahele hiiglaslik tööstuspark ja seda otse sadamasse, kus randuvad kruiisituristid?

Otsustasite vahepeal negatiivse tagasiside tõttu projekti pooleli jätta.

Goethe on öelnud: “Jumal võib andestada, loodus ei andesta.” Kuritegu looduse vastu on kuritegu tulevaste põlvede vastu.

Meie meelest on Eestis viimasel ajal päris palju paiku, mille elanikud oma kodukoha rahu ja puutumatuse eest sõdima peavad. See näitab, et midagi on valesti, et hoolivust, millest palju räägitakse, tegelikult napib. Oma kodukandi ilu ei tohiks nii kergesti hävitada lühikese kasusaamise nimel. Võitlema peab, kuigi vahel tundub, et jõud on otsas. Kui teed head, saad endale vastaseid.

Rääkisite ka üldse saarelt lahkumisest.

Me pole lahkumise osas lõplikke plaane veel teinud, sest usume ikka veel terve mõistuse võitu. Senised kogemused saarlastega on ainult ja ainult positiivsed. Saarlaste sümpaatne “ö” paneb südame sulama. Me armastame Saaremaad, tegusaid saar-lasi, siin on meie kodu.

Kas tänaseks on asjaolud muutunud?

Artikkel tõi kaasa elavat vastukaja ja üllatavaid ühendusevõtte. Lisaks negatiivsetele kommentaaridele on tulnud ka äärmiselt positiivset vastukaja. Ikka on tõdetud, et idee on suurepärane ja just selline, mida Saaremaa praegu vajaks, tuues kaasa konkreetseid ja jätkusuutlikke töökohti. Saime uut jõudu projekti edasi arendada.

Täname kõiki häid inimesi, kes on meid toetanud ja hea sõnaga meeles pidanud. Loodame, et siit areneks edasi avalik arutelu Ninase tööstussadama teemal, kas sellist tööstusmaastikku on Ninasele tingimata vaja.

Kellele oma projekti nüüdseks tutvustanud olete?
Käisime projektist lühidalt rääkimas ettevõtluskonsultant Merike Ilvestile Saaremaa arenduskeskusest. Pärast artiklite ilmumist võttis meiega ise ühendust Leo Filippov, Saare maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna nõunik. Ka tema oli meie ideest huvitatud ja rääkis, et nad on valmis korraldama seminari, kus saame oma plaani tutvustada. Ka Tallinna Sadama esindajatele tuleb sellest ideest loomulikult rääkida, kuid selleni pole me veel jõudnud.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 338 korda, sh täna 1)