Üks Saar: Kas kõik minu eest või mina kõigi eest? (6)

Kas kõik minu eest või mina kõigi eestMilline võiks siis õigupoolest välja näha omavalitsuspiirideta Saaremaa? Alljärgnevalt kirjeldan ühendvalla üht võimalikku mudelit ja kuidas selleni välja jõuda.

Kõige aluseks on lähtekohad

1. Omavalitsused ÜHINEVAD, mitte ei liitu. Sisuline vahe on selles, et liitumise korral koonduvad ülejäänud omavalitsused ühe juurde ja jääb tunne, nagu see üks neelaks teised alla. Ühinemise korral luuakse aga uus juriidiline isik, uus vald ilma eelneva taagata ning praegused omavalitsused ühinevad sellega puhtalt lehelt.

2. Ühinemine ei saa sündida üleöö, see on pikaajaline protsess, mille eesmärk ei saa olla mitte mehaaniline liitmine, vaid uus sisuline kvaliteet. Praktiline tegevus, nt kõigi KOV-ide seadusandlusest ülevaate saamine ja nende baasilt uute, ühiste loomine kõigis valdkondades on aeganõudev töö. Seda tuleb teha põhjalikult, inimesi kaasates ja hästi, mitte kiirustades. Hiljem, kui rööpad on õigeks seatud, saab edasi minna väiksema kaadriga. Seega tuleb esimesi aastaid – valimistsükli järgi kuni nelja – vaadelda üleminekuperioodina, mis on oma loomult eriline, paljude ühekordsete ülesannetega. Selle töö tegemiseks on esialgu vaja rohkem inimesi, hiljem saab hakkama väiksema kaadriga.

3. Ühinemise eesmärk ei ole mitte kokkuhoid, vaid spetsialiseerunum, kõiki valdkondi kattev ja ühtlasem valitsemise mudel. Kui oleme ise protsessi peremehed, saame ka arenguid suunata ise. Jäädes ootama riigi otsuseid, ei pruugi meil siis enam läbirääkimisruumi olla.

Valimised

Saaremaa volikogus võiks olla 49 kohta ehk üks esindaja iga 605 elaniku kohta. Esimestel valimistel on mandaadid seotud ringkondadega, mis moodustatakse rahvaarvu ja proportsionaalsuse põhimõttel (vt joonis 1).
Tulevikus võiks Saaremaa olla siiski üks ühtne valimisringkond.

Valla staatus

Uue moodustuva KOV-i üksus on vald ja selle juht on vallavanem. Osavaldasid ei moodustata. Kuressaare linn jääb jätkuvalt alles asustusüksusena, aga mitte enam haldusüksusena ehk n-ö vallasisese linnana.
Sellest tulenevalt saab Kuressaarel edaspidi olla lisaks kogu KOV-i üksuse juhile ka linnapea, kelle pädevuste sisustamiseks on põhimääruse alusel koostatud statuut ja ülesannete delegeerimiseks (haldus)leping. Vajadusel saab selliseid erandeid rakendada ka Muhu ja Ruhnu saare puhul (saarevanem).

Struktuur

See on üleminekuperioodi struktuur (vt joonis 2). Tulevikus saab nii mõnedki osakonnad liita, küsitav on abivallavanemate ja osakonnajuhatajate rollide erinevus ja võimalik dubleerimine. Esialgu on aga parem, kui oluliste otsuste tegemise juures on rohkem inimesi, nii ametnikke kui ka poliitikuid.

Uus struktuur vastab ootustele, mis inimestel KOV-i suhtes on: rohkem tegelemist ettevõtluse ja arendusega, kaetud on senikatmata valdkonnad (nt lastekaitsetöötajad). Struktuur on väikese ülekattega ehk ametnikule on puhkuse ajaks võimalik leida asendaja oma majast. Nii saab ametnikele võimaldada puhkust, kodaniku jaoks on vallamaja avatud aga aastaringselt.

Vallavanema juurde on nõunike kaudu toodud kolm kõige olulisemat teemat, mida tuleb vaadelda mitte ühest osakonnast lähtuvalt, vaid valdkondade üleselt: 3. sektor, arengu planeerimine ja avalikud teenused.
Poliitilised ametikohad on vallavanem ja abivallavanemad.

Praegustest vallakeskustest saavad teeninduspunktid, kuhu jäävad selle struktuuri kõrval veel alles: sotsiaaltöötaja(d), majandus/kommunaaltöötaja ja pereametnik. Pereametnik tunneb kohalikke olusid ja aitab seeläbi lahendada kogukonnas tekkivaid jooksvaid küsimusi, võtab inimesi vastu teeninduspunktis, suunab neid õigete ametnike juurde, aitab täita dokumente jne. Võimalik, et osa funktsioone saab veel ühildada, üle võtta või delegeerida praegustele partneritele – Saaremaa omavalitsuste liidule, Saaremaa arenduskeskusele, Saare maavalitsusele, erinevatele turismiorganisatsioonidele.

Sellises struktuuris on ette nähtud 147 kohta, praegu töötab KOV-ides kokku 180 ametnikku.

Ametikohad täidetakse konkurssidega, kuid valdkonna ja piirkondade tundmine on valiku juures väga oluline.

Palgakulu ei tohi ületada eelarve tuludest 10 protsenti või olla suurem, kui praegu KOV-ide peale kokku (ca 150 000 eurot kuus bruto).

Praegustele ametnikele üleminekuperioodi personaliprogramm: osa läheb pensionile, osa saab tööd uues struktuuris, osale pakutakse ümberõppevõimalusi jne.

Eelarve

Praeguste KOV-ide koondtulud on ca 29–30 miljonit eurot. KOV-ide keskmine võlakoormus on hetkel 37,6%, summas 12,2 miljonit eurot. Eelarvestrateegiatest on näha, et KOV-id võtavad praegu laene, kuid tagasimaksmine võib minna raskeks, kuna elanikkond väheneb, ehk maksutulu ei saa lõputult kasvada, majandus- ja palgakulud on aga prognoositud stabiilseks jääma, mis ei ole reaalne. Üks suur omavalitsus suudab palju enam korda saata omatuludest, samas saab vajadusel, tänu suuremale finantsvõimekusele ja suurematele laenumahtudele laenuintressid soodsamaks kaubelda.

Üleinvesteerimise ja -laenamise vältimiseks tuleb kokku leppida ka üleminekuperioodi investeeringute kava.

Ühinemistoetus

Seadus ütleb, et ühinemistoetus on 50 eurot iga elaniku kohta, kuid mitte väiksem kui 150 000 eurot ja mitte suurem kui 400 000 eurot. Kuna meie vallad on nii väikesed, saame ühinemistoetust üle 900 000 euro rohkem, kui meie elanike arv seda välja annaks, kokku 2,7 mln eurot.

Finantspoolelt tasub veel ära märkida, et riigi poolt valdadele antav tasandusfondi toetus väheneb igal aastal: kui veel 2008. aastal oli selle suurus Saare maakonnale 2,1 mln eurot, siis 2013. aastal vaid 1,4 mln eurot.
Ühinevatele omavalitsustele tasandusfondi eraldise suurus külmutatakse, mis praeguste trendide juures tähendaks uuele vallale ca 400 000 lisaeurot nelja aasta peale.

 

Ühinemise protsess

Ettepaneku algatada ühinemine peavad tegema kõik KOV-id kõigile. Selleks on volikogudel mõistlik ette valmistada üks ühine eelnõu. Tähtis on vahet teha, et ettepanek ei tähenda veel ühinemisotsust. Lõplik otsus ühineda või mitte tehakse pärast läbirääkimiste lõppu, mis võivad olla KOV-ile kas edukad või mitteedukad.

Kui KOV otsustab ühinemisettepanekut teistele mitte teha, võib ta ühinemisläbirääkimistel osaleda sõnaõiguseta. Hiljem, protsessiga poole pealt ühinedes on samuti oluliselt keerulisem juba selgeks räägitud valdkondades oma sõna sekka öelda.

Koos ühinemisettepanekuga määrab iga KOV oma esindaja läbirääkimiste juhtrühma.

Juhtrühma ülesanne on arutada ühinemise detailid veel üksipulgi läbi ja koostada ühinemislepingu projekt.

Volikogudel on tähtis kuulata otsuste langetamisel ära oma rahva arvamus. Selleks on sobiv viia enne ühinemisettepanekute tegemist läbi ülesaaremaaline, ühetaolistel alustel korraldatud rahvaküsitlus.

Juhul kui rahvas pooldab omavalitsuste ühinemist, võiksid uued volikogud algatada ühinemisprotsessi juba 2013. aasta lõpus.

Ühinemise üks valukoht on see, et kõiki teenuseid ja toetusi ei saa kahjuks ühtlustada kõrgeima taseme järgi. Maal on enamasti nt lastaiakohad soodsama tasuga, linnas on aga näiteks teenuseid odavam osutada. Sünnitoetus on igal KOV-il praegu erinev, osal on ranitsatoetus ja osal pole jne.

Siin peab aru saama, et kõigis neis küsimustes tuleb leida kuldne kesktee. Samuti on võimalik läbi mõelda, millistes valdkondades me näiteks järeleandmisi ei tee – kas panustame rohkem lastesse, ehitame mustkattega teid, teeme tasuta ühistranspordi vmt. Igatahes on suures, tervet saart katvas vallas neid otsuseid palju lihtsam teha kui praeguse KOV-ide struktuuriga.

Jaanika Tiitson

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 433 korda, sh täna 1)