Üks Saar: Hoiame ikka kokku!

Hoiame ikka kokkuInimesed lähevad elama sinna, kus on tööd. Maaelu on muutumas luksuseks, mida saavad endale lubada eelkõige need, kelle teadmised ja oskused võimaldavad saada piisavat sissetulekut, millega katta maaeluga seotud täiendavad kulud.

Saaremaal on hea elada. Oleme valmis maksma selle eest, et saame hingata puhast õhku, nautida kaunist loodust, ei pea alati lukustama oma autot, saame üksinda uidata ööpimeduses.

Enamik peresid peab aga oma rahalistel kulutustel kõvasti silma peal hoidma, et omadega välja tulla. Ettevõtted on kohanenud masukarastuse karmide reeglitega või siis tegevuse lõpetanud.

Avalikus sektoris on haldusreformist palju räägitud ja seda ikka edasi lükatud. Kaks levinud väidet on, et riik peaks reformi jõuga ära tegema või et ühinemisega pole kiiret – uurime, vaatame, arutame ja teeme koostööd. Joo me näeme – nagu ütlevad saarlased.

Siiski – mittemidagitegemisel ja ootamisel on hind ja see on kallis. Saare maakond on merega piiratud loogiline majandusruum, millel on tugev kultuuriline identiteet. Täna me veel suudaksime midagi ühise arenduse huvides ära teha. Kuid suudame seda vaid koos ja ühiselt tegutsedes.

Miks peaksime hoidma kokku?

Saaremaa rahvastik väheneb, vananeb ja linnastub. Linnas on töökohad ja võimalused veeta huvitavalt vaba aega, tarbida, mida hing ihaldab. Vaatamata sellele väheneb ka linna rahvaarv.

Käesoleva aasta esimese poolaastaga on meie rahvaarv vähenenud 286 inimese võrra (sh ränne –191). See on juba poole aastaga poole suurem vähenemine, kui oli kogu 2012. aasta jooksul (–145 inimest).

Kõige enam on meie registri elanikud läinud Tallinna ja on selge see, et põhjuseks ei ole see, et seal saab tasuta bussiga sõita. Need inimesed on juba mõnda aega elanud ja töötanud Tallinnas, nüüd oli põhjust end ka Tallinna elanikuna arvele võtta. (Joonis 1)

Lähevad valdavalt noored ja ettevõtlikud inimesed. See omakorda tingib sündide arvu vähenemise, maakoolide õpilaste arvu kahanemise. Lisatud joonis näitab, kuidas väheneb meie rahvaarv järgnevate aastate jooksul ainuüksi loomuliku iibe tõttu – sünnitajaid on järjest vähem, sünnib ka vähem lapsi. Reaalne vähenemine on oluliselt suurem, kuna ränne mõjutab rahvaarvu enam kui loomulik iive. (Joonis 2)

Kuressaares elab ligi pool maakonna rahvastikust, kuid igapäevaselt on linnaga seotud üle 60% elanikkonnast, linna lähipiirkonnas enamgi.

KOV-ide ülalpidamine kallineb

Kohalike omavalitsuse ülalpidamine läheb järjest kallimaks. Ühest küljest tingib seda palgatõus, sisseostetavate teenuste maksumus jmt, teisest küljest rahvaarvu vähenemine. Vaid viies omavalitsuses jääb valitsemiskulu alla 10% kogukulust (nn mõistlik tase). Viimaste aastate jooksul on mitme omavalitsuse palgakulu kasv ühe elaniku kohta suurenenud enam kui poole võrra. (Joonis 3)

Telefoniküsitlus, mille käigus helistati sajale Saare maakonna inimesele, näitas, et enim külastatakse valla sotsiaaltöötajaid. Nende pakutav teenus peaks vallarahvale ka edaspidi kättesaadavaks jääma. Pooled küsitletutest ei olnud käinud vallamajas mitte kunagi (43%) või olid seal käinud enam kui viis aastat tagasi (7%). (Joonis 4)

Hirm sellepärast, kuidas valdade kadumine õõnestab inimeste identiteeditunnet, on pigem müüt, mis sobib igasse demagoogilisse jutukesse. Inimeste kohatunne ei ole seotud haldusjaotusega, vaid kultuuri ja koduga – küla või linnaga, laiemalt kihelkonna, maakonna, Eestiga. Saare maakond oma kihelkondadega moodustab terviku, mis kohaliku kultuuripärandi hoidmisele pigem kaasa aitab.

“Tuljak” algab sõnadega: “Terve vald oli kokku aetud, kihelkond kokku kutsutud…” Selles laulus on selge sõnum – kihelkondlik kuuluvus on vabatahtlik. Oleme saare rahvas ja hoiame kokku!

On selge, et valdade ühinemine ei pane rahvaarvu mühinal kasvama, ühinemine on rahvastiku vähenemise tagajärg. See ei ole võluvits, mis lahendab kõik probleemid, kuid see loob eeldused ühendada olemasolev tarkus, teadmised, identiteeditunne, finantsid ning tegutseda ühiselt Saare maakonna huvides.

Vaata lisaks: http://sasak.ee/index.php?menuID=101

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 202 korda, sh täna 1)